Peeter Helme: Maha sõjavastasus!

Esimese kodumaise filmina Oscari nominendiks tõusnud mängufilmi „Mandariinid“ juures on ühe suurima tugevusena välja toodud linateose selgelt sõjavastast hoiakut. Lausa ajakiri Vogue oli „Mandariine“ nimetanud möödunud aasta mõjusaimaks sõjavastaseks filmiks. See on turunduse mõttes tore, ent vaadates maailmas toimuvate arengute üldist suunda, tuleb pähe hoopis vastupidine mõte. Nimelt: kas me vajame sõjavastasust?

Kindlasti šokeerib säärane küsimuse asetus paljusid, sest meie ühiskonnas valitseb seisukoht, et igasugune sõda on alati ja igas mõttes halb. Mingis mõttes on see seisukoht absurdses konfliktis inimkonna ajalooga, mis valdavalt koosnebki sõdadest ja relvakonfliktidest, kuid Euroopas on sõjavastasuseks samal põhjusel piisavalt alust. Täpsemalt sai oma juurtega valgustusaega ja kantiaanlusse ulatuv hoiak valitsevaks Teise maailmasõja õuduste tõttu ja on täiesti arusaadav. Kuid sama mõistetav peaks olema neile, kes on ajaloo ja inimloomuse üle mõtisklenud, et sõda on inimese pärisolemuse osa, osake meist endist.