Paapua verine naeratus
Läänepoolset osa Uus-Guineast valitsevad Indoneesia riik ja hiidkorporatsioonid, ent mitte kõigi paapualaste lootus iseseisvumisele ei ole kustunud, kirjutab Terje Toomistu.
Paapua kuumus rabab jalust. Virvendavasse palavusse lisavad omakorda kütet regetoni bassirütmist põntsuvad tuunitud minibussid, durianivilja käärinud lõhn, rastavärvid ja igal sammul kellegi suust maha lärtsatav erkpunane plöga.
Hambapasta maitsega, suud tundideks punaseks määrivate beetlipähklite närimine on Paapua üks peamine identiteedimarker. Kui esmapilgul võiks vaadata, et küll siin on alles palju kakeldud – maa on verepritsmetest kirju! –, siis tegelikult on see märk paapualaste hoolest oma hammaste vastu. Iga kord, kui mõne sõbraga turu kandist läbi sõidame, palub ta peatust. Nopib siis letilt peotäie rohelisi pähkleid, haukab ühest tüki, hammustab rohelist vart juurde ning kõige tipuks raputab peale kahtlasevõitu valget pulbrit.
