Hüüdnimeskandaal: “eestit” erutusid “põtrade” peale

Nädalavahetusel eestlased pöördesse ajanud teade, et ajaleht Helsingin Sanomat otsib eestlastele hüüdnime, sai alguse vägagi sõbralikust nupukesest.

Nimelt arutleti Soome lehe kuulisas märtsis, et soomlastel on juba hüüdnimed norralastele (turskia ehk tursad), rootslastele (svedupellejä ehk sveediklounid) ja venelastele (ryssiä ehk russid), aga eestlastele pole. Samas hüüavad eestlased soomlasi põtradeks ja sommideks, mehi ka pekkadeks.

Lugejad saatsid seepeale lehele sadu ettepanekuid. Eelmisel nädalal ilmunud kuulisa aprillinumbris pandi hääletusele 30 parimat hüüdnime kandidaati. Võitja on kavas välja kuulutada mais.

Kiiva kiskus asi siis, kui hüüdnimede nimekiri ilmus “Hesari” veebiversioonis. Paljud lugejad avaldasid võistluse üle pahameelt, Eesti president Toomas Hendrik Ilves tviitis vastava säutsu. Lehe peatoimetaja Kaius Niemi esines vabandusega.

30 Helsingin Sanomate lugejate poolt välja pakutud hüüdnime eestlastele: Bemmit (ostavad raha saades kohe BMW), Eestin perunat (kartulid), Eestit, Eetut (mõlemad sõnast “Eesti”), Eppanat (sõnast reppana – nõrguke), Eteläespoolaiset (lõunaespoolased), Haikarat (kured, mõeldud rändlinde), Jänikset (jänesed – ei julgenud sõdida), Kalevit, Kalevpojat, Kroonit, Kuratit, Metsäveljet (metsavennad), Raivot (juveeliröövel Raivo Roosna järgi), Rahvuslaiset, Retiisit (redised – pealt punased, seest valged), Rysäpöksyt (telesarja “Velipuolikuu” tegelase järgi), Räksyt (sõnast “rääkima”), Sarvikuonot (ninasarvikud), Tallukat (sõnast “Tallinn”), Tömmet (sõnast “töömees”), Toppahousut (vatipüksid, ehitajate tööriided), Valgeet (Viru valge järgi), Varttiryssät (veerandvenelased), Veneentuomat (laevaga saabunud), Virut (sõnast Viro – Eesti), Villisiat (metssead), Vorolaiset (sõnast voro – varas), Virsut (viisud), Virukset.