Sogane ja hea maitse suhtes tundetu teadvusevool

Tyler, The Creator
“Cherry Bomb”
(Odd Future)


Los Angelese rulatajatest, nutsodest ja pühendunud muusikahuvlistest hiphoprühmituse Odd Future esimene väljalase (mixtape “The Odd Future Tape”) ilmus – las ma arvutan... – juba seitse aastat tagasi. Nad ei ole enam uudis või imestamisobjekt, vaid argine muusikaline jõud, kust tilgub regulaarselt elektroonilist indi-R’n’B-d (The Internet), astroafro ambient-diskot (Jet Age of Tomorrow), räpparite soolo- ja koostööalbumeid. Trupi kolm kõige kuulsamat liiget – pesamuna Earl Sweatshirt (tal ilmus ka just uus plaat), modernse souli laulja-kirjutaja Frank Ocean (tema uus plaat peaks tulema suvel), organisatsiooni mastermind ja liider Tyler, The Creator – naudivad meedia, üsna laia publiku, kriitikute ja popkultuurianalüütikute tähelepanu. Neist on saanud osa korralikust ­meinstriimist, ja nad on jäänud tüüpideks, kellelt oodatakse ja saadakse ootamatusi.

Kuigi mul on silme ees, et olen kusagil Eestimaal näinud grafitit Odd Future ja Tyler, The Creator on siin hiphopi aastaküsitluses valitud korduvalt viie parima produtsendi hulka, siis kohalik räpimassiiv ja -eliit näib pigem ignoreerivat neid noori kalifornialasi. Nad libisevad kastist liiga sageli välja, on lohakad, laialivalguvad ja ülemäära arusaamatud, et neid armastaks hip­hopelustiil. Meie vabariigis jälgivad neid pigem melomaanid, kriitikud ja hipsterid. Nagu see omapäraste ja heade artistidega kipub olema igas muusikastiilis.

“Cherry Bomb”, Tyleri neljas pikk teos, on niisamuti lohakas ja laialivalguv, fookuseta ja imelik. Ja võrratu.