Pensionäride vitaalne elu Saksamaal: 83aastane heroiinidiiler ja 65aastane nelikute sünnitaja
Mu elu kustumatute mälestuste hulka kuulub nõukaaegne jalutuskäik Kadrioru pargis – sõbranna Lennele soovitati nimelt enne sünnitust palju käia –, kui eemalt hakkas kostma ennekuulmatut müra. Müra? Lähemale jõudes märkasime aafriklaste folklooritruppi; tantsijaid ja trummimängijaid traditsioonilistes (aga võib-olla siiski vaid eurooplaste (p)ettekujutlustele vastutulevais) palmilehtedest seelikutes koos kaela- ja randmeehetega. Üle mereäärse lagendiku kostev trummipõrin oli vägev elamus.
Berliinis kuuleb sellelaadset trummide rütmi veel päev pärast 25. mail lõppenud 20ndat kultuuride karnevali, nähtavasti ei saanud energia nädalavahetusega ammendatud. Multi-kulti idee kõrgpunktis sündinud kultuuride karneval on elus vaatamata sellele, et teda viljastanud mõte juba maha kantud. Kui varasematel aastatel on tulnud kaasa tunda kas külmetavatele sambatantsijatele brasiilia kostüümides (kaks sulge ees ja kolm taga) või higistavatele poolakatele näärisokku meenutavates lambakasukates, siis seekord oli ligi 4000 rongkäigulisel 62 rahvusgrupist (ja neid vaadanud 75 000 berliinlasel) hea ilma kaasabil tore ja elamusküllane päev. Karnevalitrupp Sapucaiu no Samba tantsis meisterlikult kahemeetristel kompadel ning ka hispaanlaste, hiinlaste, indialaste ja aafriklaste rongkäiguliikumine oli puhas tants. Politsei kiitis, et 300 korravalvuril lahendamist vajavaid vahejuhtumeid polnudki.
Seadusega oli paraku vastuollu sattunud neljapäeval Düsseldorfi kohtu ees seisnud 83aastane heroiinidiiler. Korduvalt vahele jäänud mees selgitas, et oma narkosõltuvuse tarbeks tuleb natuke diilida, sest 399 eurost kuus ei jätku. Kohtunik oli nõutu ega teadnud, kas tasuks ehk saata (lõpuks kuus tingimisi vanglakuud saanud) mees võõrutusravile, et too elaks edaspidi narkovabalt; teisisõnu – kas vanale loomale saab õpetada uusi trikke. Kogemused on näidanud, et ei.
“65aastasel nelikud!”-uudis on Berliini lehtedes teemana nüüd juba tagapool, kuid küsimus “kas nii tohib!?” on teemana endiselt püsti ja Annegret Raunigkit kritiseeritakse lausa solvavaid väljendeid appi võttes. Õnneks on see Berliini koolmeister eneseteadlik persoon, kes avalikult öelnud, et kõrvaliste arvamus võrdub tema jaoks nulliga. Ise leiab vastne ema, et pensionile jäädes on tal rohkem aega lastega tegelda kui eales varem, sest 13 üksikuna sündinud last tal juba on, kui 42aastast lapseks pidada. Et 10aastane tütar ei kasvaks üksiklapsena, käis naine Ukrainas kunstlikul viljastamisel, sest see on Saksas teatud vanusest keelatud.
Kritiseerimise ja hukkamõistmise asemel, mida muide tehakse ka piibli toel, tasuks pöialt hoida, et 26. nädalal keisrilõikega ilmale toodud kolm poissi ja plika vastu peaks ja tubliks kasvaks. Minule oli kogu loos üllatav see, et kooliõpetaja palgaga on olnud võimalik üksikemana üles kasvatada 13 last. Ja kriitikast panin kõrva taha termini “rasedussõltlane”. Kui oma Kiievist pärit tuttavalt, kes 54aastaselt kaksikud sünnitas, küsisin, kuidas lastel läheb, sain vastuseks, et neil läheb hästi, aga palju tegemist on selle kahenädalasega, kelle ta sünnitas 56sena. Niipalju siis nõukaaegse pensioniea vitaalsusest Saksamaal.
