- Teist korda kriminaalide massivärbamisega hakkama saanud IRLi ei saa ükski enesest lugupidav inimene enam valida. Selge, et erakond pole õppimisvõimeline.
- Teiseks – erakonnaga on seotud inimesed, kelle jaoks poliitika on kriminaalse tegevuse pikendus.
- Kolmandaks - erakonna juhatus ei kontrolli erakonna tegevust.
Ennustasin pärast
valimisi “
” , et IRLi ees seisavad kaks ülesannet, mida tuleb lahendada üheaegselt ning mis selle tõttu käivad neile üle jõu. Vähenenud kohtade arvust hoolimata tuleb Riigikogus oma valijatele aktiivsust näidata, et mitte neist täiesti ilma jääda. Teiseks tuleb oluliselt vähenenud riigipoolse parteipidamise abirahaga hakata arendama maakondades erakonna võrku, et üldse järgmiste valimisteni elus püsida. Ennustasin, et nende asjadega paralleelselt tegeleda on võimatu ja enne järgmisi valimisi
kas kaob kaardilt või ühineb mõne teise erakonnaga. Kuid ma ei osanud uneski näha, et IRL tulistab taas iseennast ja seekord mitte enam jalga, vaid otse pähe.
Ei saa välistada, et kogu aktsioon on osav provokatsioon mingi eesmärgi saavutamiseks. Kui nii, siis nendest inimestest, kes sellise võttega võimule tahavad tulle, saab oodata ainult kõige halvemat. Sellepärast oleks kõigile parem, kui IRL erakonnana Eesti poliitikast kiiresti ja igaveseks lahkuks.
Urmas Reinsalu kinnitus, et kriminaalid visatakse välja, on tekkinud olukorras liiga vähe ja liiga hilja. Juhatus peaks üldkogul erakonna laiali saatma ja ka ise tagasi astuma. Plats puhtaks!
Nüüd on ka selge, et mitte ainult koalitsioonilepe tuleb uuesti avada, vaid ka see, et IRL ei tohi enam Eesti riigi valitsemises osaleda. IRL kuulub ajaloo prügikasti, mitte Toompeale. Päästa pole enam midagi.
