Eelmisel nädal põles Sillamäel Silmeti tööstushoone. Mürgine suits levis üle linna. Mitu päästetöötajat vajas arstiabi. Sündmuskohal tegutses erikeemiatalitus. Samal ajal said Tallinnas ametnikud "huvitavaid" telefonikõnesid stiilis: kutsuks äkki Venemaa päästetöödele appi ja miks te Venemaalt humanitaarabi ei palu? Üks selline "nõuandev-kutsuv" telefonikõne tuli isegi ERRi venekeelselt ajakirjanikult.

Eesti-Vene suhted Expol

Eesti paviljon Milano maailmanäitusel meenutab paljuski kõrval asuvat Venemaa oma. Seetõttu arvab osa näituse külastajatest, et Eesti paviljon on Vene oma abihoone. Eesti paviljonis süüa ei anta, küll aga Vene omas. Eesti paviljonis ei ole ka wifit, küll aga levib osades kohtades Vene paviljoni oma.

Naiste kaotus juhivalimistel

Kirjandusmuuseumi juhiks sai Urmas Sutrop ja Eesti Keele Instituudi juhiks Tõnu Tender. Kirjandusmuuseumil oli juhi kohale oma kandidaat, kelle haridusministeerium kõrvale lükkas. See oli vanemteadur Marin Laak, kes on Marju Lauristini tütar.

Ka EKI-l oli oma kandidaat, sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets. Ka tema lükati kõrvale ja koha sai haridusministeeriumi töötaja Tender.

Teksadega võibki tööl käia

Ekspress kohtus Mastercardi personalijuhi David Deaconiga, kes kiitis revolutsioonilisi muutusi tuntud kaardimaksefirma töökeskkonnas. USAs, kus Mastercardi heaks töötab mitu tuhat inimest, võib sellest aastast tööl kanda teksaseid, ketse ja t-särki. Varem olid niisugused ebaviisakad hilbud välistatud, pidi olema ikka ülikond ja lips.

Mart Luigel oli Hello! osas õigus

Eesti seltskonnaajakirjanduse lipulaev Hello! osutus mädanenud paadiks, mis seitsme kuuga põhja läks. Sel puhul tasub meenutada Mart Luige kunagist usutlust, mille ta Ajakirjade Kirjastuse bossina Best-Marketingile andis: "Kui võrrelda välismaiseid tulijaid meie kodumaiste tugevate ja pikaajaliste brändidega, siis kaldun arvama, et uued tulijad ei ole väga edukad. Kroonika on eestlaste jaoks ikka oluliselt rohkem top-of-mind bränd kui Hello."

Postimehe vastutava väljaandjana püüdis Luik oma kunagisi sõnu ümber lükata. Ei õnnestunud – ajakiri kõrbes. Siit moraal: esimene mõte on ikka õige.

Siirdatud peenisega mees saab isaks

Isaks on saamas 21-aastane lõuna-aafriklane, kellele mullu siirdati esimest korda maailma ajaloos peenis.

Isarõõm tõestab, et üheksa tundi kestnud operatsioon läks Kaplinnas väga edukalt.

Mees jäi peenisest ilma kolme aasta eest, kui tema rituaalne ümberlõikusriitus läks nihu – tekkis põletik ja peenis tuli amputeerida.

Arstid siirdasid mehele surnult võetud peenise. Lahkunu omaste palvel – et kõik oleks ikka kombekohane – meisterdasid kirurgid surnud mehele kirstupanekuks kõhunahast uue meheau.

Lõuna-Aafrika Vabariigis jääb igal aastal ümberlõikusrituaalide tõttu peeniseta hinnanguliselt 250 meest. Ebapädev lõikamine põhjustab veresoonte ummistusi ja gangreeni.