AINULT KRANAADIS! Galojani vanglapäevik: aknast paistab vabadus!
Kui riik on otsustanud inimesi vastu nende tahet putkas kinni hoida, võiks vähemalt hoolitseda selle eest, et keskkond oleks esteetiline. Peaks kuhugi kaebama.
Hea uudis on ka. Vähem kui kuu aja pärast peaks ma välja saama. See on tähtis päev. Olen juba kaks kuud vaevanud oma pead küsimusega, mida ma vangist välja saades seljas peaksin kandma.
Ma ju tean, mis mind ukse taga ootab. Kaamerad, ajakirjanikud, improviseeritud pressikonverents. Kõiki huvitab, mida ütlen mina kütuseaktsiisi tõstmise ja IRLi madalapalgaliste tulumaksutagastuse kohta.
Olen pidanud ka kirjavahetust mitme inimesega. Ehitaja Mati tahtis teada, kas ma tuleksin talle naiseks. Ta ütles, et ta teeb oma majal teise korruse korda ja paneb vee sisse ja siis olen ma teretulnud.
Vastasin talle, et sissejuhatuseks võiks ta mulle oma armastuse tõestuseks saata juveele ja Armani rõivaid. Peale seda pole temast midagi kuulda olnud.
Mati vaikimine on järjekordne tõestus, et naiste kriitika eesti meeste suhtes on täiesti õigustatud, sest nood on tõesti vaid ühe asja peal väljas.
Siis on mulle kirjutanud Ljudmilla Kohtla-Järvelt, kes tahab teada, kuidas oma meest needuse alt vabastada. Soovitasin mehel joomine maha jätta.
Mulle kirjutas ka 16aastane Crystel, kes kurtis, et ta poiss tahab, et Crystel teeks omale kõhu peale liblikatätoveeringu, aga Crystel ei taha seda teha ja nüüd on nad tülis.
See probleem võttis juba kukalt kratsima. Kuidas minust järsku suhtenõustaja sai?
Kirjutasin Crystelile vastu ja käskisin raha saata. Vastust pole ma saanud, nagu näha, polnudki tema meheprobleem nii tõsine.
Olen mõelnud ka selle peale, mida ma välja saades teen. Olen kahevahel. Kas minna kohe tagasi Inglismaale või jääda Eestisse arvamusliidriks, et jagada pärismaalastega neid kogemusi, mida ma Londonis elades kogusin?
Peaks ikka hoiatama eestlasi selle eest, et kui nad lasevad oma maale karjakaupa igasugu kahtlastest kohtadest pärit mustasid, siis tuleb sellest palju jama. Mustad varastavad kõik korralikud inimesed paljaks ja kui mõni ka jätab endast usaldusväärse mulje ja edutad teda siis teistele vaatamiseks kuhugi paremale kohale, siis ta lihtsalt varastab veel rohkem ja teeb sind veel eriti lolliks.
Kristiina on mõned korrad mul külas käinud. Ta pakkus mulle koostööd. Ojukas teeb uut erakonda nimega Põliseestlased, kuhu võetaksegi vaid põlist eesti päritolu ausaid inimesi.
Krissu lubas, et nüüd tuleb üks tõeline tavainimeste erakond ja nüüd seistakse lihtsa, aga ehtsa eesti inimese eest. Ta kutsus mind ka sinna. Olin nõus. Eesti poliitika, here I come!
