MUJALT Kolmesugused tualetid ja teised maailma parandamine ideed Saksamaalt
Inimesi saab õnnelikuks teha mitmeti. Kõige lihtsam on õnnetused nende eluteelt eemaldada ja poliitilised meetmed on Saksas kerged sündima. Roheliste WC-ettepanekuid arutati Bundestagis, ilma et keegi oleks julgenud avalikult muiata. Nimelt nõuti, et titemähkimise lauad oleksid ka meeste tualettides, ning elevust oleks võinud tekitada ka kolmandale soole ette nähtud WC, sest millist peakski kasutama transvestiit. Sisenema liibuvas kleidis meeste tualetti? Küsimuste kõrvaldamiseks on mitmes ametiasutuses juba kolmesugused tualetid, uussugustele meeste-naiste oma keskel.
Poolnaine Jacob Winter (Jacob on ta allpool vööd, rinnahoidjat kannab Giada) pani tööle tulised, kuid mitte kõige terasemad pead, kui oma erootilise e-romaaniga sugu vahetanud peategelasest kohtu ette jõuds – moraali proovikoda liigitas selle noori kahjustavate teoste hulka. Kurioossus seisneb asjaolus, et raamatupoest tohivad köidet osta kõik, aga kuna e-raamat kuulub telemeedia seaduste valdkonda, keelab see erootika müüki muul ajal kui vahemikus kell 22 kuni 06. Ja hiljemalt paari aasta pärast on e-raamatutele vanusepiiri seadmine kohustuslik, nagu praegu filmidel. Juba jälle on maailma parandajad saanud edukad olla!
Saksas toimuvad ülemaalised õpilaste spordimängud alates 1920. aastast. Tänavu algatas üks ema petitsiooni, et see ei kuuluks enam kohustuslikuna tunniplaani, sest tema poeg tuli nuttes koju, saanud ainult osavõtja, mitte võitja diplomi. Ebasportlikke lapsi on riigis teisigi, kuipalju pisaraid teeb see kokku? Selliste laste iga-aastase alandamise vastu on üllatavalt paljud vanemad, kuid ka argumendid spordimängude poolt pole kehvade killast. Kui klassi parimatele antakse raamat, aga mõni teine nutab, et ilma jäi – kas järgmisena nõuda kooli ärajätmist? Fakt on, et praeguste õpilaste vanemad on ise ebasportlikud, ei innusta lapsi kehalisele tegevusele, kuid teavad, et ka absurdsed kodanikualgatused viivad sageli soovitud tagajärgedeni.
Omal moel püüdis maailma parandada ka Joachim Ackva, positiivse mõtlemisega finantsnõunik, kes juba kolmandat korda pani taevast sadama viie- ja kümneeuroseid kupüüre. Seekord Kölnis (varem pankuritelinnas Frankfurdis ja läinud aasta augustis Berliinis) tekitatud rahasadu selgitas kodanikualgatus Peace (Planet Earth Account Community Enterprise, koos hollandi kunstnikust elukaaslase Danielaga mullu ellu kutsutud Ackva poolt) kui inimeste innustamist globaalseks võitluseks sõdade ja viletsuse vastu ning “üksteisega jagamise” harjutamist. Tõsi, mõned Berliini turistid, kellele raha pähe kukkus, andsid need rohelisi õhupalle hoidvale paarile tagasi, ilmselgelt rikkudes sellega nende õilsat eesmärki. Raha õiglase jaotamise nimel maailmas on Ackva mõttekaaslased Peace’ist laiendanud võitlustandrit selliste uute strateegiliste nõudmistega nagu “ülemaailmne pangaarve”. Sellele koguneksid eraannetused projektide rahastamiseks, mis aitaksid lõpetada sõdu, vaesust, nälga, keskkonna saastamist ja teisi tänapäeva häbimärke meie planeedil. Mees ei hoia paatost tagasi, kui võrdleb seda hiigelsuure kortermajaga, mille puhta ja korras hoidmiseks tuleb tingimata luua ühine fond. On ju praegu eravalduses rohkem raha kui eales varem, teab pangandusespets ja unistab: kui igaüks ainult tuhandiku oma varandusest kannaks maailmakontole, oleks see sada korda suurem ÜRO aastaeelarvest. See juba võimaldaks usutavat lähenemist globaalsete probleemide lahendamisel.
