JUHTKIRI: Narri naist, mitte naise mütsi

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna käis möödunud nädalal seoses vastuvõetavate pagulastega välja ettepaneku keelustada burkade kandmine. “On meie ühiskonnale omane, et inimesed on tuvastatavad,” ütles ta.

Mitte ainult meie ühiskonnale.

Venemaal (nagu ka näiteks Saksamaal, Hispaanias ja ka Taanis), kus näo varjamine on karistatav, rikuvad vastavat seadust näosukki kandvad Pussy Rioti liikmed. Nemad said kuulsaks protestiga Vene õigeusu kiriku ja Kremli liiga lähedaste suhete vastu: allianss, mis on aidanud Venemaal piirata erinevaid isikuvabadusi, sealhulgas sõnavabadust.

Umbsete näosukkade asemel eelistatakse mitmel pool mujal protestiks kasutada “V nagu veritasu” filmist laiemalt tuntuks saanud Guy Fawkes’i naeratavat sokuhabemega maski. Oma kaubamärgiks võtsid selle internetiaktivistid Anonymouse võrgustikust, kes alustasid protestiaktsioonidega saientoloogia kiriku vastu, kuna nägid selle tegevuses ohtu eneseväljendusvabadusele internetis.

Sümboolselt pärineb Guy Fawkesi nägu 17. sajandi kavandatud riigipöördekatsest Inglismaal, mis oli lahku löönud katoliku kirikust ning sundis kõiki avalikke teenistujaid vanduma truudust kuningale, kes oli ühtaegu nii riigi- kui ka riigikiriku pea.

Sunniitlikus Bahreinis ja Saudi Araabias keelati Guy Fawkesi maskide omamine ja import pärast araabia kevade aegseid rahutusi, kus šiiidid oma õiguste kaitseks muu hulgas ka nende maskidega üles tõusid.

Kui otsite siit mustrit, siis oma nägu on püüdnud varjata religioossed vähemused, protestides riigikiriku või religiooni vastu, mis ähvardab nende õigusi piirata. Eestis pole selle loogika järgi kellelgi burkat või maski vaja kanda: Eestis on riik ja kirik kenasti lahus ja eeldatavasti ei kavatse keegi hakata kellegi usuvabadust ka pii… oot.

Olgu, põhimõtteliselt on meil nn roheliste mehikeste risk. Hulk Venemaalt siia saadetud ja kinnimakstud aktiviste korraldavad demonstratsioone ja mässavad, esinedes kohalike venekeelsete elanikena, kes nõuavad endale õigusi juurde, kutsuvad Putinit appi, alustavad sõda. Raske on ette kujutada neid seda kõike burkades tegemas. Kohustus olla meeleavaldustel tuvastatav on paljudes riikides. Ka Rootsis ja Kanadas on keelatud maskide kandmine illegaalsetel meeleavaldustel või kui meeleavaldus kandub üle rahutusteks. Järjest rohkem on ka internetikommentaariumides nõutud registreerumist, kuigi seda võib ka väljamõeldud nägude all.

Keeld üldse kanda nägu varjavat riietust on vähestes riikides. Prantsusmaal keelati 2010. aastal burkade, näosukkade, mootorrattakiivrite (v.a sõitmise ajal), maskide jms kandmine. Eestis sama eeskuju järgides oleks siis näo varjamine burkaga tänaval kõndides keelatud, aga mootorratturite invasioonil Vao külla lubatud. Kusjuures koraanis olev käsk naistele kanda keha varjavat riietust (mille ulatuse üle käib vaidlus) sisaldab samas värsis ka põhjendust: et nad oleksid “äratuntavad ja neid ei häiritaks”.

Näo varjamise keelustamist on ikka motiveerinud hirm. Ma saan aru inimeste hirmust Ku Klux Klani ees, kes maskidega identifitseerisid end kui liikmeid grupis, mille selge eesmärk oli ahistada teise nahavärviga inimesi. Ma ei saa aru hirmust burkade ees, millega inimene identifitseerib end liikmena grupis, mille eesmärgid on rahumeelsed. Jah, ma olen kursis, moslemite seas on olnud inimesi, kes on teinud kurja. Nagu ka kristlaste seas, ja inimeste seas, kes kannavad kapuutse. Peab siinkohal lisama, et erandina ei ole mulle teada ühtegi etteheidet kaputsiinide ordu liikmetele, hoolimata nende näole varju heitvast rüüst. Pangaröövid ja plahvatuste korraldamised on meil juba keelatud, sõltumata sellest, kas toimepanija on varjunud suusamütsi või mõne muu rõiva taha.

Seega on loogiline eeldada, et sotsiaalkaitseminister Tsahkna ettepanek burkad keelustada ei tulene mitte soovist heidutada siia tulemist kaaluvaid pagulasi (“see [on] aus nii Eesti inimeste kui ka Eestisse saabuvate inimeste puhul, kes teavad siin kehtivat korda”), vaid tema vastutusvaldkonnast: sotsiaalse turvalisuse, laste õiguste ja perede elukvaliteedi, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise soovist. Ehk siis: burka tuleks keelata selleks, et naisi ei sunnitaks vastu nende tahtmist selliseid rõivaid kandma – nende pere, religiooni, abikaasa poolt.

Kuu aega tagasi kirjutas sel samal küljel Ekspressis praktikal olev TTÜ tudeng Şeyma Güzel (kes küll kannab hidžaabi): “Ma ei kanna pearätti traditsioonide pärast. Selle põhjuseks on minu religioon ja minu tunded. Tunnen end pearätti kandes õnnelikult ja mul on nii mugavam. Keegi ei sunni mind. See tuleb südamest ja minu vajadustest.”

Eestis on juba seadustega keelatud teise isiku vabaduste omavoliline piiramine mistahes kujul. Riigil on kindlasti veel pikk tee minna, et naised oleksid kaitstud nii füüsilise kui ka vaimse vägivalla eest kodus ja mistahes moraalse või füüsilise surve eest näha välja teatud kindlal viisil: on siis küsimuse all burkad või kõrged kontsad, raseerimine või kasvõi avalikus kohas imetamine.

Tõenäosusteooria ütleb, et ilmselt on naisi, kes on sunnitud burkat kandma vastu oma tahet. Sellise ahistamisega võitlemine burka keelustamise kaudu on sama mõistlik, kui loota võrksukkade keelustamisega anda põnts inimkaubandusele. Tõenäosusteooria ütleb ka, et ilmselt on ettepanek keelustada burkad ksenofoobne.