Sulev Vedler: Avatud kondoomipaki juhtum
Vastus teisele küsimusele on kindel ei. Ei pea kartma.
Politsei ja prokuratuur ei avalikusta vägistamisohvrite nimesid.
Nad ei lekkinud ka Tulevi juhtumi puhul. Prokuratuuri infonõunik Kaarel Kallas teatas, et ta ei tohi isegi kinnitada, kas mõne inimese kohta on kuriteoavaldus tehtud või mitte.
Kohtutes arutatakse seksuaalkuritegusid tavaliselt kinnistel istungitel, kuhu pole võõrastel, sh ajakirjanikel ligipääsu. Vägistamistega seotud kohtuotsuseid ei riputata internetti kõigile vaatamiseks. On harvu erandeid, kuid siis salastab kohus ohvrite nimed, asendades need mittemidagiütlevate täheühenditega, nagu AA või BB.
Ajakirjanike eetikakoodeks ütleb kuritegude ja kohtuasjade kohta selgelt: “Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita.”
Sellest nõudest peavad meediaväljaanded kinni.
Selles lehenumbris kirjutab Kirsti Vainküla väidetavast grupivägistamisest Vao külas, mille EKRE ja pagulasvastased suureks puhusid. Te ei saa teada selle naise nime, kes oli tolle sündmuse keskmes.
Leiate ka minu loo Maimo-Lii Paloveerist, kelle väitel langes ta seksrünnaku ohvriks neli aastat tagasi asutuse suvepäevadel. Tema nimi ei tulnud avalikuks mitte vägistamise, vaid hoopis väljapressimise tõttu, mille osaliseks prokuratuur teda pidas. Eelmisel nädalal jõustus Paloveeriga seoses õigeksmõistev kohtuotsus, millest tasub õppida. See ütleb, et politseisse pöördumisega hoiatamine ning valuraha küsimine on lubatud, see pole väljapressimine.
Triin Tulev on kahtlemata vapper naine. Mitte igaüks ei julge politseinikele rääkida, et teda vägistati.
Kuid Tulevit ei saa nimetada vägistamise ohvriks. Politsei ei alustanud tema avalduse põhjal kriminaaluurimist, sest kuriteo kohta puudusid kindlad tõendid. Ka Tulev ise teatas politseile, et ta ei mäleta vahekorda. Ta vaid järeldas selle toimumist.
Teiseks mängis rolli Tulevi isik. Ta on teinud endast avaliku elu tegelase, eksponeerides eraelulisi kannatusi. Mullu andis ta usutluse saatele “Pealtnägija”, kus rääkis, kuidas elukaaslane teda julmalt peksis. Ta avaldas ka raamatu “Elus”, kus kirjutas, et sai abielus Toivoga “peksa, olin kiirabihaiglas, läksin tema juurde tagasi. Mitte üks kord, vaid kordi.”
Tulevi säästmiseks ei lasknud me vägistamisafäärist kõnelevat artiklit kommenteerida.
Delikaatsemad detailid, sh avatud kondoomipaki leidmise, millest Tulev hiljem TV3 usutluses rääkis, jätsin artiklist välja. Nende puhul puudus avalik huvi.
Ja kondoomide avamine ei kinnita automaatselt seksimist.
Pärast loo ilmumist säutsus Tulev Twitteris: “Klatš & ajakirjaniku isiklik arvamus minust = artikkel?”
Tegelikult tugines Ekspressi artikkel teatisele kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. See paber kinnitas noormehe juttu ja sisaldas kokkuvõtet Tulevi avaldusest politseile. Kuulujuttudest oli asi kaugel.
Juuliöö Tuleviga veetnud noormehel vedas. On olnud ka hullemaid juhtumeid.
Lõuna-Eestis vintsutati paari aasta eest üht abiturienti läbi kahe kohtuastme. Teda süüdistati napsuse kooliõe vägistamises pärast koolipidu.
Hommikul läks kümnendas klassis käinud piiga koju, oli rusutud meeleolus ning rääkis õele ja emale, et teda võidi kurjalt ära kasutada.
Poiss väitis, et ta ei teinud midagi sellist. Kui tüdruk ütles ei, siis jättis ta järele ning nad uinusid. Ekspertarvamus kinnitas, et tüdruku suguelunditel polnud vigastusi, neitsinahk oli terve ja vaginaalnäidistes puudusid spermatosoidid. Tüdruk tunnistas kohtus ühemõtteliselt, et ta ei seksinud poisiga. “Kuidas saaks nende kahe asjaolu taustal siiski nentida ning edasiselt ka süüks arvata, et ikkagi toimus suguühendus, jääb ringkonnakohtule täiesti selgusetuks,” seisab kohtuotsuses.
Kuid on veelgi hullemaid näiteid. Harju Maakohus mõistis augusti lõpus süüdi naise, kes väitis, et endine elukaaslane hoidis teda oma korteris neli päeva kinni, tarvitas füüsilist vägivalda ja vägistas seitse korda. Kohus tuvastas, et tegemist oli selge valetunnistusega – naine oli mehe pool ja seksis temaga vabatahtlikult. Karistuseks kuus kuud vangistust ühe aasta pikkuse katseajaga.
Intriigide punumine võib mõnikord väga kalliks minna.
