Allar Tankler: 9/22
Edgar Savisaar peeti kinni altkäemaksu võtmises kahtlustatuna eile, 22. septembril, päeval, mil osa linnaelanikke tähistab Tallinna vabastamise aastapäeva (meenutades Tallinna “vabastamist” sakslaste käest, mis ühtlasi tähendas linna vallutamist Nõukogude võimu poolt teise maailmasõja ajal). Ja mis riiklike tähtpäevade kalendri kohaselt on hoopis vastupanuvõitluse päev (meenutamaks kahe okupatsiooni vahel omariikluse eest seisnuid). Ükskõik, kas te tahate eile juhtunut nimetada vastupanuvõitluse tähetunniks, Tallinna vallutamiseks või Tallinna vabastamiseks, on raske leida sümboolsemat päeva kahtlustuse esitamiseks opositsiooniliidrile, kelle tegevuses on avalikkus kahtlustanud korruptsiooni ilminguid peaaegu sama kaua, kui on kestnud tema kontroll pealinna üle, väikeste pausidega ligi 20 aastat. Eilse päeva – 9/22, kui seda kuupäeva rahvusvaheliselt tuntumas kirjapildis kujutada – tähtsust Eesti poliitikas on raske üle hinnata.
Meie Ekspressi toimetuses igatahes korkisime eile lahti suure pudeli vahuveini. Loomulikult mitte Savisaare kinnipidamise tähistamiseks – 22. september on ka Ekspressi sünnipäev.* 26 aastat on Ekspress toonud päevavalgele asju, millest me muidu ei teaks. Nende aastate jooksul on olnud korduvalt põhjust kirjutada ka Edgar Savisaarest, kes meie levi- ja turundusspetsialistide sõnul küll esikaanestaarina enam nii hästi ei müü kui ennevanasti. Läbi kõigi nende aastate on küll olnud spekulatsioone, on kirjutatud memosid, levitatud kuulujutte, koostatud isegi õigusabipalveid, kuid esimest korda on nüüd esitatud prokuratuuri poolt ametlik kahtlustus – altkäemaksu võtmises mõnesaja tuhande euro suuruses summas. Lehe trükkimineku ajaks polnud kahjuks väga palju infot kahtlustuse kohta veel välja tulnud, loodame, et järgmisel nädalal on meie informeeritus parem.
Ootuspäraselt peab Keskerakond õiguskaitseorganite tegevust poliitiliselt kallutatuks. Nende sõnum langeb viljakale pinnale – viimastel nädalatel on anonüümsete vihjetena räägitud kuni 30 miljoni euro suurusest “hüve” küsimisest Reformierakonna ja teiste koalitsioonierakondade poliitikute poolt. Selle kõrval mõned sajad tuhanded eurod? Siin on põhimõtteline vahe. Anonüümseid kõlakaid korruptsioonist on aastate jooksul kõlanud kõigi erakondade kohta, vahest kõige rohkem Keskerakonna osas. Ning mõistagi ei ole tingimata kohe, kui prokuratuur kellelegi kahtlustuse esitab, põhjust teda kurjategijaks pidada. Võib aga olla kindel, et selliseid samme nagu eile – eriti veel opositsiooni liidri vastu – ei astu prokuratuur kergekäeliselt, mõne sahina peale.
Edgar Savisaar teatas vaid paar nädalat tagasi, et kandideerib uueks ametiajaks taas erakonna esimeheks. Tervis on parem kui kunagi varem, teatas linnapea Kesknädalas. Eile kell 16 pidi ta juhatama isegi Uisuliidu juhatuse koosolekut. Energiat jagub. See kõik peaks olema selge signaal, et raskest haigusest välja tulnud inimese tervislik seisund on piisavalt hea, et tema vastu kogunenud tõendeid menetleda, ja tähendab ka seda, et tegemist ei ole maaslamajaga, kelle vastu ei sobi erakonna kongressil kandideerida. Kuna ametlikult saab esimeheks kandideerimise avaldusi esitama hakata alles 1. novembril, on opositsioonierakonnal, keda juriidilise isikuna täna milleski ei kahtlustata, võimalus: Savisaar loobub avalduse esitamisest, ning kongress saab peatselt valida uue esimehe, keda ei sega opositsiooni juhtimisel pooleliolev kohtuprotsess. Samas toob see kaasa ettearvamatud ajad: mitte kellegi teise puhul Eesti poliitikas ei saa ühekorraga kõnelda jäägitust austusest ja jäägitust vihkamisest. Seetõttu on juba aastaid poliitikas ja laiemalt kogu riigis valitsenud teatud stabiilsus ja tasakaal. Kui Savisaare-suurune kuju Eesti poliitikast nüüd järsku lahkub, näeme järellainetusi veel aastaid, enne kui poliitiline süsteem uuesti paika loksub.
