„Eks see ole signaal ELi liikmesriikidele, et midagi tuleks ette võtta ja vähendada sõltuvust importtoorainest,“ ütleb geoloog Rein Raudsep.

Raudsepal on 1980. aastate fosforiidisõja karastus ja praegu töötab ta keskkonnaministeeriumi nõunikuna. Hetkel kirjutab ministeerium uut maapõue strateegiat, mis käsitleb lisaks teada-tuntud põlevkivile, turbale ja maasoojusenergiale ka fosforiiti.

Nõudlus fosforiidile kasvab. Fosforiidi maailmaturu hind on viimase 15 aastaga kolmekordistunud. Maailma rahvaarv kasvab, ära tuleb toita üha rohkem suid. Fosfor on üks kolmest põhilisest ainest, millega põlde väetatakse. Praegu impordib Euroopa Liit peaaegu kogu tarbitava fosforväetise Marokost, Hiinast ja Iisraelist. Euroopas on fosforiittooret vaid veidikene Soomes ja samuti Venemaal. Suurim maardla on Eestis. Ühtekokku leidub Eesti maapõues ligi 3 miljardit tonni fosforiiti.