Hoolekandeteenused ASi juht Maarjo Mändmaa (41) peab keerukaid läbirääkimisi pagulaste vastuvõtukeskusele asukoha leidmiseks.
Aivar Juhanson
Laskuvas päikeses Salmistu poole sõites tundub sügisene Eesti imeline paik. Karge valgus joonistab selgelt välja iga kõrre, iga viimase kui kuldse kaselehe ning seda rahu ei häiri keegi; siin justkui polekski inimesi. Vaid kõrge aiaga piiratud Valkla Kodus – paigas, kus saab erihooldust ligi kakssada eluga omapäi mitte toime tulevat inimest – märkame hoovipingil konutavat liikumatut suusamütsis kogu. Järgmine hingeline ilmub alles paar kilomeetrit mere poole minnes – ühe hästi hooldatud suvemaja ukse juures seisev kergelt tõusva juuksepiiriga mees, kelle kõrval kargleb nooruke airedale-terjer Rosa Luxemburg. Käepigistus on sama jõuline nagu terav ja uuriv pilk, mida prilliklaasid õnneks veidi pehmendavad.
See on ASi Hooldekandeteenused juht Maarjo Mändmaa, kellele allub 27 riiklikus omandis hoolekandeasutust üle Eesti; äsja nähtud Valkla Kodu nende hulgas.