Olari Taal: OÜtamine = varastamine
"Eestis on üle seitsmekümne tuhande käibemaksukohustlase. Kui nad kõik looksid lisaväärtust, siis oleks riik oluliselt jõukam. OSCD andmetel oli meil 2013. aastal varimajanduse osakaal üle 27 protsendi. Lihtne arvutus näitab, et kahel sama tööd tegeval ametimehel, brutopalgaga 1500 eurot, kellest üks on füüsilisest isikust töövõtja ja teine saab oma tööjõukulud koos käibemaksuga OÜna, on oma vajadusteks kasutatava raha vahe kuni 1,7 kordne. Kohutavalt ebaõiglane. Osaval käsitlemisel on skeem «JOKK», isegi haigekassa kaart olemas.
Alati saab valida rahuliku une ja puhta südametunnistuse, lisaboonuseks normaalne pension. Aga OÜtajad on valinud rohkem raha ühiskonna nõrgemate arvel ja vanaduses vingumise väikese pensioni pärast.
Kui keegi väidab, et probleem pole eriti terav, sest raha jõuab riigikassasse nagunii, siis võiksime lõpetada üldsegi sotsiaalmaksu kogumise, sest raha pidavat jõudma nagunii ühel või teisel moel riigikassasse. Milline kokkuhoid.
Kui mul oleks valmis retsepte, mida OÜtamise vastu ette võtta, siis ma oleksin Hiina keiser, mitte ülekaaluline pensionieelik. Selge on see, et lihtsaid lahendusi ei ole aga üks mu sõber räägib, et pole lahendamatuid ülesandeid, on vaid saamatud inimesed.
OÜdest tulenevate võimaluste väärkasutamist saab lahendada maksureformiga, mitte üksikute seaduseparanduste abil. See on poliitilise tahte küsimus. Samuti on vaja vaadata üle nn valgekraeliste kuritegude kriminaliseerimine. Koheselt aga võiks mingit abi olla käibemaksukohustlusega seonduva ülevaatamisest. Usun, et maksuameti inimesed teavad, mida saaks teha. Aga ei tasu olla naiivne - vastasseis muutustele saab olema suur. Meenutage kasvõi vaidlusi autode käibemaksustamise ja tuhandeeuroste arvete puhul. Nii suure arvu - üle 70 000 - käibemaksukohustlasega on otse või kaudselt - elukaaslased, lapsed, sugulased-sõbrad - seotud suur osa ühiskonna aktiivsetest inimestest. Neid on eraettevõtete väiksemate ja keskmiste juhtide, ajakirjanike, kultuuritegelaste, poliitikute ning riigiametnike hulgas. Paremal juhul näeme vaid kosmeetikat.
OÜtamine ei ole ettevõtlus, see on orjamentaliteedist tulenev iha «teha ühiskonnale kreeklast». Ettevõtluse ja OÜtamise vahel on selge piir. Igapäevaelus enamjaolt me ei vali hea ja halva vahel, vaid valime halbadest valikutest parima. Pole kuulnud, et kusagil peale Baltikumi oleks OÜtamine nii labaselt võimalik kui Eestis. Ettevõtlusvabadus ei tohi võrduda varastamisvabadusega."
