Allar Tankler: Sinised ja rohelised lehed
Läinud nädalal andis Kaur Kender Riigikogule üle rohkem kui 1000 allkirjaga petitsiooni kanepi legaliseerimiseks.
Läinud nädalal andis Kaur Kender Riigikogule üle rohkem kui 1000 allkirjaga petitsiooni kanepi legaliseerimiseks.
Mõni kuu varem andis ametiühingute keskliit Riigikogule üle ühe teise petitsiooni, ligi 25 000 allkirjaga, mis nõuab, et haige saaks juba esimesest haiguspäevast alates hüvitist vähemalt 60% ulatuses oma töötasust. Kuus aastat tagasi, majanduskriisi laineharjal, kehtestati tänane kord, mille järgi esimesed kolm haiguspäeva on justkui palgata puhkus. See tähendab sissetuleku vähemalt 10% langust. Neljandast päevast alates maksab tööandja, üheksandast päevast alates Haigekassa – 70% töötasust.
Eelmisel aastal võeti Eestis töötava elanikkonna peale välja 1,1 miljonit haiguspäeva, mida Haigekassa ei kompenseerinud – see teeb keskmiselt 2 päeva töötava inimese kohta. Küll me oleme hea tervise juures! Eriti heaks läks meie tervis pärast haigushüvitise muutmise korda kuus aastat tagasi. Kui võrrelda toonast haiguslehtede võtmise statistikat tänasega, on müstiliselt haihtunud umbes 1,6 miljonit haiguspäeva. Mul on küll suur usk meditsiini arengusse (ja enne MMSi skandaali oli suur usk ka inimeste kasvavasse terviseteadlikusse), aga ma pean seda ütlema: see tähendab, et statistiliselt on pärast seadusemuudatust teie keskmine kolleeg kolm päeva aastas haigena tööl ilma haiguslehte võtmata. Ja nakatab teisi. Mul oli aega neid arvutusi teha, kuna olen parasjagu haiguslehel ülemiste hingamisteede viirusega. Arst ütles, et ka kopsupõletikku pidi praegu palju liikvel olema, olgem ettevaatlikud.
Haiguslehe hüvitise maksmise kord paneb teistmoodi vaatama ka OÜtamisele. Need inimesed, kes on otsustanud töösuhte asemel teenust osutada, peavad lepingu järgi töö ikkagi ära tegema, haigusest sõltumata, ning saavad loota hüvitisele alles 9. haiguspäevast, ja sedagi ainult juhul, kui nad endale vähemalt miinimumpalka maksavad või on vabatahtliku ravikindlustuse teinud. Seda enam tundub osaühingu kaudu teenuse osutajate pitsitamine ebaõiglane. Paindliku tööturu usku olev riik peaks igati soosima, et viimne kui üks töötaja oma töölepingu üles ütleks ja teenust osutama hakkaks, võimaldades miniettevõttele ka vastava maksurežiimi. Alguses on tal üks klient nagu enne, ent aja möödudes ehk tekib osal neist teine ja kolmaski. Neist omakorda pooled võtavad ehk kunagi ka ise kellegi tööle või hakkavad mõnelt tööturule sisenevalt, värskelt kutsekooli lõpetanud noorelt ja hakkamist täis OÜ-lt allhanget sisse ostma. Riigi maksupoliitikat ei saa jätta Riigikohtu ja Maksuameti ülesandeks, seda peavad kujundama poliitikud – aga tööjõumaksude alandamine ei ole ilmselgelt enam piisav vastus.
Mis tõstatab muidugi küsimuse, kuidas täita riigieelarvet – kui haigushüvitis vajab maksmist ja inimesed otsivad võimalusi maksude optimeerimiseks. Tänane Ekspress näitab, et päris palju võib olla riigil jätkuvalt võita võitlusest korruptsiooniga. Iga hüve taga, mis poliitikule või ametnikule makstakse, on kordades suurem maksumaksja raha raiskamine. Viimaste kuude näited alates Tallinna Sadamast ja Savisaarele esitatud kahtlustustest kuni tänases Ekspressis kirjeldatud eurorahadega sebimise näideteni viitavad, et see on praegugi mastaapne.
Üks koht riigieelarve täitmiseks on veel. Ametiühingute keskliit soovitas oma petitsioonis haigushüvitisteks lisaraha leida tubakaaktsiisi täiendavast tõstmisest. Soovitaksin petitsioonikirjutajatel jõud ühendada. Colorado osariigi kanepi legaliseerimise näitel võiks neli korda väiksemas Eestis leida riigieelarvesse ehk umbes 20 miljonit eurot aastas – lisaks korrakaitseressursi paremale rakendusele.
