EKSPRESS UURIS 1530 PANGAÜLEKANNET: Dokumendid näitavad, kuidas suurfirmade, tippametnike ja IRLi mõjukate liikmete vahel liiguvad suured rahad ja eurotoetused.

Aasta 2010 jõulud saabusid Kristina Tautsi jaoks eriti ilusasti. Kui 23. detsembri hommikul oli tema osaühingu Comenius pangaarvel 20 841 krooni ja 53 senti, siis õhtul oli konto juba 3,75 miljoni krooni võrra kopsakam. Jõuluvana, kes rahakoti kuuse alla jättis, oli aktsiaselts Vopak – Eesti suurim transiidifirma.

Kui pühad läbi said, liikus raha Kristina Tautsi kontolt minema. Krooniaja eelviimasel päeval kandis Tauts 3,7 miljonit osaühingusse Nord Systems. See on ettevõte, mille juhataja ja ainuomanik on Priit Haller, tollal riigifirma Eesti Raudtee juhatuse liige.

Nii Tautsi ettevõte Comenius kui Halleri osaühing Nord Systems nimetavad oma tegevusalaks konsultatsiooni. Ehk siis kõigepealt konsulteeris Kristina Tauts agaralt transiidifirmat Vopak ning seejärel konsulteeris Priit Haller sama agaralt Kristina Tautsi.

ARNOUT LUGTMEIJER

Foto: Siim Lõvi
ARNOUT LUGTMEIJER

Jõulurõõmu võis tunda ka Vopaki hallipäine boss Arnout Lugt­meijer. Terve aasta oli tema firma võidelnud justiitsministeeriumi plaani vastu rajada Maardusse uus Tallinna vangla – Vopakil olid Maardus omad ärihuvid. Juhtumisi just 23. detsembril ehk samal päeval, kui Vopak ülekande Kristina Tautsi poole teele saatis, tegi Riigi Kinnisvara AS otsuse, et kaaluvad nüüdsest Tallinna Vangla ehitamist hoopiski Rae valda.

Mõni kuu hiljem määras majandusminister Juhan Parts Eesti Energia nõukogusse Toomas Tautsi ning Kristina Tautsi EASi nõukogusse.

Asjaosalised ise detaile avada ei taha. Vopak teatab, et Comeniusele makstud summa oli tasu eurotoetuste-alase uuringu eest. Priit Haller, kes omakorda Comeniusest miljoneid sai, selgitab, et tegu oli pikaaegse projekti eest esitatud arvega.

Juhan Parts on üllatunud, et vanglaotsuse ajal mingid rahad liikusid. „Kuulen seda esimest korda,“ imestab Parts. „ Tautsid olid erakonnas aktiivsed. Ma ei saaks öelda, et oli keegi konkreetne inimene, kes neid sinna (EASi ja Eesti Energia nõukogusse) surus. Eks seda arutati suuremas ringis.“
See on „konsultatsiooniäri“, kus põimuvad riigi võim ja erahuvid, kus liiguvad eurotoetused ja maksumaksja raha, kus ärivõite saadakse soodsate poliitiliste otsuste tõttu.

Eesti Ekspressi käsutuses on Kristina Tautsi osaühingu Comenius konto väljavõtted (nii SEB kui Swedbanki konto) 2010.–2012. aastast. Oleme läbi vaadanud kõik kontode 1530 kannet.

Tegelikult pole see lugu mitte lihtsalt Kristina Tautsist ja tema abikaasast Toomas Tautsist, vaid poliitilistest ettevõtjatest, ettevõtlikest poliitikutest.

Perekonna üks liin põlvneb Res Publicast. Kristina Tauts ja Toomas Tauts on formaalselt võttes teinud karjääri just Res Publica ridades. Hiljem, kui nimeks sai IRL, ollakse IRLi liikmed. (Kristina pidi hiljuti küll erakonnast seoses süüdimõistmisega kelmuses lahkuma.) Veel enne, kui Res Publica suurde poliitikasse läks, jõudis Toomas Tauts olla mõnda aega isegi Res Publica esimees. Muuseas, ka ülalmainitud Priit Haller on nautinud Res Publica soosingut. Enne raudtee juhatusse saamist oli ta Eesti Raudtee nõukogu liige, kuhu Juhan Parts ta suunas.

Praktiliselt kõik Tautside ametikohad on olnud poliitilised. Veel eelmisel aastal istus Kristina Tauts EASi nõukogus ja Toomas Tauts Eesti Energia nõukogus.

Kuid perekonna pildialbumis on prominentsel kohal ka mõned Reformierakonnaga seotud näod. Folkloorihuvilise Toomas Tautsi poliitiline karjäär saigi alguse Rain ­Rosimannuse käe all, kui tollane presidendi sisenõunik Rosimannus 1994. aastal Tautsi presidendi kantseleisse tööle võttis. Tauts kandideeris omal ajal isegi Reformierakonna nimekirjas (kuigi parteisse ei astunud). Kusagil kapis on Toomasel ehk alles ka Siim Kallase allkirjastatud tänukiri parteile osutatud teenete eest.

Ka Tautsi muud tolleaegsed ametikohad – ­Tõrva abilinnapea, siis linnapea kohusetäitja, seejärel Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja, Viimsi abivallavanem – on poliitiliste suunamistega saadud.

SIIM ROODE

Foto: Ilmar Saabas
Väino Pentus ja Siim Roode kohtus

2000. aastate keskpaiku toimus Res Publicas suur sisetüli. Üks tiib tahtis teha Tallinnas koalitsiooni Keskerakonnaga, teine tiib Reformierakonnaga. Reformierakonnaga liidu tegemise delegatsiooni juhtisid Toomas Tauts ja – uue näona “pildialbumis” – Siim Roode. Ekspress nimetas teda tollal „avalikkuses tundmatu linnavolinik Siim Roode“. Kümmekond aastat hiljem on Roode ülesanded juba vastutusrikkamad – ta on üks võtmetegelasi Autorollo kohtuasjades. Ka Toomas Tautsi nimi käib Autorollo kaasusest läbi, sest Tautsi firma Autovaal laenas Autorollole raha.

Samamoodi nagu abikaasa oma on olnud poliitiline ka Kristina Tautsi karjäär. Tema esimeseks kõrgeks kohaks oli Tervise Arengu Instituudi arenduskeskuse direktori koht. TAIs ollakse veendunud, et tollane sotsiaalminister Marko ­Pomerants (Res Publica) oli see, kelle survel Kristinale see ametikoht tehti. Siis läks Kristina lapsepuhkusele ja pärast seda sai temast Lääne-Tallinna keskhaigla haldusjuht. See määramine tekitas osas respublikaanides pahameelt, nad kahtlustasid selle taga Tautside sobingut Reformierakonnaga.

Kui osa sõpruskonna liikmeid sai tuntuks poliitikutena, siis teisi hakkas huvitama eelkõige äri. See pole tavaline turumajandus, kus kliendid ostavad kaupa jne. See on „konsultatsiooniäri“, kus põimuvad riigi võim ja erahuvid, kus liiguvad eurotoetused ja maksumaksja raha, kus ärivõite saadakse soodsate poliitiliste otsuste tõttu.

Käekirjanäitena võib tuua mittetulundusühingu Vikan juhtumi. Masu ajal kasvas Eestis kiiresti tööpuudus ja nii tekkis poliitiline huvi suunata kümneid miljoneid töötute ümberõppesse ja võtmeasutus, kes rahapakki jagama hakkas, oli Innove. Haapsalus tegutseval puulaevaseltsil Vikan tuli idee, et ehitame puust laeva ja kasutame tööjõuna-õpipoistena kohalikke töötuid. Selleks – töötute koolitamiseks ja rehabilitatsiooniks – taotleme haridus- ja teadusministeeriumi sihtasutusest Innove euroraha.

Raha liikumise ahela igas otsas seisid aga ühe ja sama seltskonna liikmed. Innove struktuuritoetuste agentuuri juht Katri Targama kuulus Res Publica (hiljem IRLi nimelisse) ühendusse aastatel 2001–2012. Targama polnud mitte lihtsalt liige, vaid Res Publica Lasnamäe osakonna liige. Just Lasnamäe osakonda juhtis Toomas Tauts ja sinna osakonda kuulus ka Kristina Tauts.

Vikanit, kes Innovest üle poole miljoni euro sai, juhtisid Res Publica (hiljem IRL) liikmed Alar Schönberg ja Tiit Riisalo. Vikanist liikus Innove raha edasi Res Publica liikmete osaühingutesse, sealhulgas Kristina Tautsi firmasse Comenius.

Kristina Tauts ise töötutega ei tegelenud, vaid palkas neid koolitama Tallinna ülikooli tudengid. Ekspress on üliõpilastega rääkinud. „Kristina Tautsiga ma isiklikult ei kohtunud. Suhtlesime meili teel. Läksin Haapsallu, keegi Peeter tuli mulle vastu, viis kohale ja siis ajasin tund aega töötutega juttu. Nii hästi kui oskasin, “ räägib üks.

Teine tudeng käis Haapsalus mitmeid kordi poolteise aasta jooksul, lisades, et ühel hetkel ta pakkus välja, et peaks tegema ka individuaalset nõustamist, aga ­talle öeldi, et raha pole. Üks psühholoog käis Haapsalus ühe korra, tehti väike grupitöö, psühholoog sai selle eest 50 eurot. Ja nii edasi. Kõik kinnitavad, et mingit tuge, mingit abi, õppematerjale, koolitusmaterjale, tehnilist tuge või juhendamist, mida nad tegema peavad, Comeniuse poolt ei tulnud.

Kokkuvõttes suutis Ekspress tuvastada vähem kui 3500 eurot, mis Comeniuse poolt töötute peale kulutati. Aga Vikanist ja algallikana Innovest (või oleks õigem öelda: eri ametikohtadel asuvatelt semudelt Res Publicast) sai Tautsi firma vähemalt 108 000 eurot.

Sellega lugu ei lõpe. Vikan sai Innovest veel ühe korra toetust (seekord 181 330 eurot). Taas liikus Vikani kaudu Innove raha Res Publica liikmetega seotud firmadesse, sealhulgas Kristina Tautsi osaühingusse.

Vikanist läks Innove raha ka osaühingusse Referents, mille omanik on Res Publica liige Reele Vinni, kes muidu töötab Res Publica liikme Anti Tammeoksa MTÜs Eesti Pakendiringlus büroojuhina. Endine EASi liige Tammeoks on hetkel kohtu all seoses eurotoetuste välja petmisega.

Vinni on tihedalt seotud Kristina Tautsiga. Ekspressi käsutuses olevad dokumendid näitavad, kuidas Tautsi ja Vinni firmade vahel liikus ligi 95 000 eurot vastastikuste arvete ja vastastikuste laenudena. Kas midagi läks ka töötute rehabiliteerimiseks?

Comeniuse pangakontolt võib leida teisigi huvitavaid ülekandeid. Näiteks Muugal väetiseterminali pidava Aleksandr Volohhonski ettevõte DBT kandis 2011–2012 Kristina Tautsi firmale 85 084 eurot.

Eesti Ekspress kohtus sel nädalal perekond Tautsidega. Joviaalsem ja jutukam Toomas tõi toimetusse kingituseks kaasa isegi loomanaha – sellest saab mütsi teha, rääkis Tauts. Kingitus oli küll kaunis, kuid andsime selle siiski tagasi. Kristina oli reserveeritum ja tagasihoidlikum. Mäluga esines aga probleeme mõlemal.

Kõigepealt ei tulnud üldse miskit meelde. Ei tulnud meelde Vopaki ülekanne. Ei tulnud meelde, et oleks mingit koostööd tehtud puulaevaselts Vikaniga. Kui asjad aga meelde tulema hakkasid, siis selgus, et ühestki asjast rääkida ei saa – tegemist on eraäriga. „Me ei saa kõiki ärisaladusi täpsustada,“ resümeerib Kristina Tauts.

Milline on asjade seis täna, neli aastat ja kümme kuud pärast Vopaki heldet ülekannet?

Tallinna uut vanglat pole ikka veel. Vahepeal on kulutatud miljoneid vana vangla putitamiseks, aga vange see ikka kinni hoida ei suuda – kümmekond päeva tagasi põgenes Tallinna vanglast kaks meest.

Toomas Tautsi konsultatsiooniäri ajav osaühing Kohaliku Arengu Instituut on soiku jäänud. Kui 2010. aastal tegi osaühingu käive järsu hüppe, ühe aastaga 900 000 krooni pealt 7,6 miljonini, siis pärast 2012. aastat pole osaühing enam aruandeid esitanud.

Kristina Tauts tunnistas ennast tänavu augustis Harju maakohtus kelmuses süüdi, sest pani pihta ligi 60 000 euro eest Tervise Arengu Instituudi raha. Komistuskiviks sai see, et TAI etteotsa asusid inimesed väljastpoolt parteiliini. Ekspressiga kohtudes kinnitas naine oma süütust ja rääkis, et langes uurimisorganite ohvriks.

Kohtusse on jõudnud ka EASi endise nõukogu liikme ja pakendiärimehe, Res Publica liikme Anti Tammeoksa kaasus. Teda ­kahtlustakse EASi ja KIKi rahade virutamises. Koos Tammeoksaga on samas asjas kahtlusalune ka teine respublikaan, Dmitri Käsk, kes juhib ülalmainitud Priit Hallerile kuuluvat osaühingut Keskkonnatehnika.

Selles asjas anti kohtu alla ka endine rahvaliitlane Mario Sootna, kes kümme aastat tagasi koos Toomas Tautsi ja Siim Roodega üritas ära rääkida keskerakondlasi Tallinna linnas Savisaare vastu hääletama (guugeldage Jevgeni ­Karavajevi juhtumit).

Autorollo kaasusega maadlevad kohtus Siim Roode ja Rain Rosimannus. Just sel kolmapäeval peaks Rosimannus kohtus tunnistusi andma.

JUHAN PARTS

Foto: Tiit Blaat
Juhan Parts

Keit Pentus, kes aastal 2010 kuulus juhtumisi RKASi nõukogusse – siis kui RKAS tegi Vopaki jaoks nii soodsa otsuse –, peab samuti Autorollo tõttu kohtuvaidlusi.

Taavi Rõivas, kes 2010. aasta otsuse ajal oli juhtumisi RKASi nõukogu esimees, on peaminister.

Juhan Parts, kes on teinud terve rea geniaalseid personaliotsuseid, ootab kohta Euroopa Kontrollikojas. Seal saab tema tööks euroraha kasutamise üle valvamine. Ekspress soovitab Partsil konsulteerida Kristina Tautsiga. Temal on ju mitmekülgne kogemus euroraha valdkonnas.