Ritsikate sirin, paadinina vastu loksuvad lained ja metsatuka taha loojuv päike. Just sellises idüllis algas skandaalse ekspoliitiku Toomas Tautsi järjekordne pusklemine Eesti õigussüsteemiga.

Sume suveõhtu 2013. Tauts on koos pojaga kodukandis Viljandimaal kalastamas.

"Ma olen Õisu poiss, käin sealkandis kaks korda aastas," räägib Tauts, kelle rekordsaak on pooleteistkilone haug. Ka seekord lähevad Tautsid suurt kala püüdma.

Õhtul kella poole 11 ajal on nad paadi vette lasknud ning valmis teisele kaldale sõitma, kui kohale ilmuvad kaks tumedates rõivastes meest. Keskkonnainspektsioon, tutvustavad end mehed.

Inspektorite tähelepanu pälvib, et paadis pole ühtegi õnge, millega püüda, ja paluvad näidata dokumente. Tauts korraldustele ei allu. Ta pole enda sõnul midagi valesti teinud.

"Käisin täiesti ametlikult kala püüdmas."

Tautsi paadist hakkab inspektoritele silma kollane kilekott. See äratab kahtlust. Mis sai edasi, selle osas läheb aga osapoolte jutt lahku.

Tauts väidab, et kilekott oli tegelikult paadist hulk maad eemal järve kaldal ja inspektorid püüdsid süü millegipärast tema kaela ajada.

"Nad hakkasid ajama, et see võib olla minu oma. Selgitasin, et ei ole."

Kui Tauts üritas vaadata, mis koti sees on, võttis üks ametnik temast järsku kinni ning Tauts kukkus pikali. Kilekott tema käes lendas vette.

Selline on Tautsi versioon juhtunust.

Kui aga lugeda kohtuotsust, tõstis Res Publica asutajaliige ja keskkonnaminister Marko Pomerantsi kunagine liitlane ministeeriumi alluvuses töötavate ametnike vastu korraliku mässu.

Tauts viskas kilekoti lähedalasuvasse ojja hetkel, kui inspektor läks autosse fotoaparaadi järele. Tauts püüdis ka järve äärest lahkuda, kuni lõpuks kutsuti asja klaarima politseipatrull.

Kui kott ojast välja toodi, avastati sealt seest neli nakkevõrku – kogupikkusega 105 meetrit.

Seaduse järgi peab nakkevõrkude kasutamiseks omama kalapüügiluba. Tautsil seda luba polnud, ilma loata ei tohi aga järve läheduses viibida 150 meetri raadiuses, muidu läheb asi kirja röövpüügina.

Alles politseinike valve all said inspektorid vormistada väärteoprotokolli.

„Võrgud olid eraldi seotud, puhtad ja püügivalmis – neil ei olnud veeainestikku küljes,“ märkisid inspektorid.

Tautsile määrati kaks trahvi – röövpüügi ja võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest, kokku 480 eurot.

Poliitskandaalides karastunud ärimees kaebas otsuse edasi. Esimeses astmes jäi ta süüdi, kuid Tautsi ei jätnud jonni. Ta kaebas trahviotsuse riigikohtusse. Kolm riigikohtunikku vaagisid juhtumit põhjalikult, kuid ka nemad otsustasid tänavu kevadel, et Tautsi süüs pole kahtlust. Röövpüügi eest jäi aga kehtima trahv 200 eurot.

"Eestis kehtib ametnike võim!" teatab Tauts telefoniintervjuus. Ta väidab kangekaelselt, et riik tegi talle liiga, mõistes süütu mehe röövpüügis süüdi.

"Oleme oma riigi arengus jõudnud sinnamaale, kus õiglase kohtumõistmise põhimõte enam ei kehti. Ametniku sõna on üle kõige," resümeerib Tauts. "Te ärge ka kunagi kiirust ületage, sest kui on sõna-sõna vastu olukord, siis teadke, et te peate trahvi kindlasti ära maksma."

PS. Tegelikult tasub märkida, et ühes punktis – ametnikele vastuhakkamise episoodis Tautsi karistust veidi mahendati. Pika kohtuprotsessi vältel suutis riigikogu vahepeal seadust muuta ning uue korra kohaselt ei nähtud Tautsi käitumises enam süütegu.