Mahetalus kanepiraksus käimine lõppes kriminaalkaristusega

Mahetalu põllult kilode kaupa kanepitaimi varastanud Valdek Peenema (45) sai selle eest 3 aastat ja 6 kuud vanglakaristust tingimisi. Mees suitsetas varastatud kanepit ise ja andis edasi ka alalealistele, ehkki tegu oli tööstusliku kanepiga, mis poleks tohtinud kaifi tekitada.

Läänemaal asuva Tammejuure mahetalu põllult varastati 2014. aasta suvel-sügisel 30 kilo kanepitaimi. Koguse järgi võiks arvata, et sellest sai end „pilve“ tõmmata lausa väikelinnatäis rahvast. Tegu oli aga tööstusliku kanepiga, mis lõhna poolest sarnaneb küll „narkokanepile“, kuid joovet ei tohiks tekitada. Lõhn ilmselt ajaski Peenemaa segadusse. Sõbra juures külas olles tundis ta põllult levivat magusat kanepilõhna. „Mõtlesin, et prooviks,“ tunnistas ta ülekuulamisel.

Nime järgi kanep, olemuselt põhk

Septembris 2014 leidis politsei kanepit alaealise Kairi* juurest. Jäljed viisid Peenemani. „Ma ei eita, et olen andnud,“ ütles mees hiljem politseile. „Vähemalt kaks korda. Aga tegu peaks olema tööstusliku kanepiga. Müünud ma ei ole.“

Jääb arusaamatuks, miks Peenema sisuliselt põhusarnast suitsumaterjali üldse varastas, kuivatas ja peenestas. Kairi tunnistas, et käis Peenema juures kolm korda ja sedagi, et mees siiski küsis kanepi eest raha. „Igaüks andis 20-25 eurot suitsu eest. Ta segas tubakat sisse ja saatis ringile,“ rääkis Kairi. Osa kanepit oli Peenemal köögis seinakapis ja osa klaasist vaasis. „Mulle ütles, et saab kanepit sõbra põllult ja täpsemalt rääkida ei tahtnud.“ Algul tunnistas Kairi, et tundis suitsetades mõnutunnet, kuid hiljem väitis, et ei tundnud eriti midagi. Naljakal kombel oli ka Peenema enda arvates kanepi mõju pigem mõtteline. „Ei aja naerma, ega tekita mõnutunnet,“ tõdes ta hiljem.

Kairi tunnistusele toetudes toimus Peenema kodus sama aasta 22. septembril läbiotsimine. Ta andis vabatahtlikult politseile üle kolm kanepitaime ja koti rohelise puruga. Autost leiti veel valge puruga määrdunud minigrip-kott, millel ekspertiis tuvastas amfetamiini jälgi. Kellele kott kuulus, Peenema ei teadnud. Väited kanepi mittemüümisest seab omakorda kahtluse alla leitud grammikaal, millel tuvastati ka kanepijälgi. Ülekuulamisel väitis mees raudkindlalt, et enda teada tal üle 0,2% THC sisaldusega kanepit ei olnud. „Kõik, mis mul oli, sain sealt põllult,“ tunnistas Peenema. Siin ilmneb aga kummaline seik.

Kanepikasvataja kah süüdi?

Ekspertiis tuvastas, et konfiskeeritud taimede THC sisaldus oli lubatust suurem: Peenema juurest konfiskeeritud taimedel 0,22% ja purul 0,29%. Peenema advokaat Kadi Mägi rõhutas samuti, et karistada peaks saama ka põllupidaja. Kas Tammejuure talu kanepitaimed ei vastanud normidele?

„Kindlasti nad segasid seda teise kanepiga,“ arvab Tammejuure talus asjaajamise eest hoolitsev peretütar Karin Kuusemaa (26). Kuusemaa selgitab, et PRIA kontrollib pisteliselt vähemalt 30 protsenti kanepi tootmiseks deklareeritud maa-aladest. Toimiku järgi 2013. ja 2014. aastal talu kohapeal ei kontrollitud, küll aga kolmel eelnenud aastal. Toona vastas kõik normidele.

Prokurör Indrek Kalda sõnul ei esitatud Tammejuure talule süüdistust, kuna uurimisandmetel tegelesid nad kanepi kasvatamisega põllumajandusliku tootmise eesmärgil ega teadnud, et nende kasvatatava kanepi THC sisaldus ületab lubatud määra. THC sisaldus võib oleneda nii proovi võtmise ajast kui ka taimeosast, millest proov võtta. Seda, et Peenema oleks puru narkokanepiga seganud, uurimine ei tuvastanud.

Kurioosum seisneb selles, et kui THC sisaldus oleks jäänud tööstuslikule kanapile lubatud piiresse, poleks Peenema prokuröri sõnul karistada saanudki. Aga patte oli tal muidki peale kanepivarguse.

Päev pärast Peenema ülekuulamist jalutas Kairi mööda Kiltsi teed Haapsalu suunas. Temast eespool peatus punane Peugeot Partner. „Sain kohe aru, et see on Peenemaa auto,“ tunnistas Kairi hiljem. „Ta ütles, et saan selle eest peksa, et politseis käisin.“ Tüdrukule tundus, et mees oli narkojoobes. Peenema üritas tüdrukut ka lüüa, kuid viimane põikas kõrvale ja ähvardas politseisse teatada. „Ta hakkas kartma ja sõitis minema,“ meenutas Kairi. Ähvardamist ja löömist Peenema ise ei tunnista: „Pole põhjust pahane olla, lolli peale ei saagi pahandada. Olin sel ajal oma mäletamist mööda üldse mujal tööl.“

2. novembril 2015 toimunud kohtuistungil selgus ootamatult, et Peenema oli paar päeva varem oma elukaaslasele korraliku keretäie andnud ja sellega politsei huviorbiiti sattunud. Kaitsja Kadi Mägi palus luba kaitsealusega nelja silma all vestelda.„Tõtt-öelda ma olen kaitsealuse peale natuke kuri,“ sõnab Mägi pettunult.

Järgmisel istungil esindas Peenemad juba teine advokaat. Mees mõisteti lõpuks kokkuleppemenetluses süüdi narkootilise aine varguses, käitlemises ja selle edasiandmises alaealisele. Lisaks ähvardamises, löömiskatses ja kehalises väärkohtlemises.

Nimi on tekstis muudetud.*

Tulu toovad kanepiseemned, mitte lehed

Kanepit hakati Tammmejuure mahetalus kasvatama seitse aastat tagasi, kui vilja eest väga vähe maksti. Tänaseks on Tammejuurest saanud üks edukamaid mahetalusid Eestis, kes muuhulgas turustab näiteks kanepijahu, kanepiseemneid ja kanepiõli. Just viimane tõi talule 2013. aasta parima mahetoote tiitli.

Kanepit kasvatataksegi seal valdavalt seemnete pärast. Kanepilehed, mille pärast Peenemaa põllul raksus käis, lähevad tavaliselt tagasi mulda, väetiseks. Narkojoovet need ei tekita, sest tööstuslikus kanepis peab THC (tetrahüdrokannabinoidi) sisaldus seaduse järgi jääma alla 0,2% .