Sadakond baltimaalast elas Harjumaal nädal aega viikingite moodi
Kümnendat korda kogunesid viikingiaja huvilised Kiruvere Muinaslaagrisse Paunküla veehoidla äärde, et elada muinasaegset elu.
Laagri ajal elatakse võimalikult tõetruult nii nagu tuhat aastat tagasi. Elu telgis loomanahkadel, toiduvalmistamine värskest toorainest elaval tulel, tööriistade-tarbeesemete valmistamine selle ajastu vahenditega - see kõik on siin sama iseenesestmõistetav kui kaardimakse linnas või valmistoit supermarketis.
Mobiiltelefonide asemel kõnnib muinasaegne elanik ringi relva, tööriista või muusikainstrumendiga, Pokemonide jahti asendab ehtne mõõgavõitlus. Kombed, riietus ja ehted on kõik ajakohased. Viimaste puhul kehtivad laagris ranged autentsusnõuded - need peavad vastama ajastule ja saama laagri korraldajatepoolse heakskiidu.
Viikingite legendaarsetest merereisidest saab ettekujutuse viikingitelaevaga Äge mööda Paunküla veehoidlat seilates.
See ei ole kaader filmist Viimne Reliikvia. Nagu kultusfilmis Agnest kehastav lätlannast näitlejanna Ingrīda Andriņa, väljub ka siit telgist Läti neiu, kuid mitte põgenedes Ivo Scenkenbergi eest vaid suundudes keskplatsile naiste võistumängudele.
Mängud on rasked, kuid ilusad.
Samal ajal rügavad mehed metsatööd teha.
Sulatatakse rauamaaki. Raud oli muinaseestlaste rikkuse allikaks.
Sõdalased keskenduvad eesootavale lahingule.
Varustus on valmis sätitud.
Kirvele veel viimne lihv.
Lahing on karm ning õnn soosib tugevaid ja osavaid.
Nüüd on aeg sõjasaagiga lahkuda.