Kangro planeeritava Kalevipojaga asub võitlusse "Betooni valatud merelaine"

Tauno Kangro tahab Tallinna lahte püstitada ligi 24 meetrit kõrge Kalevipoja skulptuuri. Kunstirahvas on projekti vastu ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum esitas täna Tehnilise Järelevalve Ametile konkureeriva projekti - skulptuuri, mis asuks vee all.

6. juulil andis Tehnilise Järelevalve Amet teada hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest

seoses Mittetulundusühing Kalevipoja Kojutulek taotlusega, mille kohaselt kavandatakse Tallinna lahte kaldast 100 meetri kaugusele Kalevipoja 23,6 meetri kõrgust monumentaalskulptuuri (autor Tauno Kangro) koos selle juurde kuuluvate jäätõkete ja elektri merekaabliga. Hoonestusluba skulptuurile taotletakse 50 aastaks.

Kuni tänaseni, 26. juulini ootas Tehnilise Järelevalve Amet seoses sellega arvamusi või konkureerivaid avaldusi. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) seda ka tegi, esitades ametile konkureeriva avalduse - skulptuuri „Betooni valatud merelaine“ eskiisprojekti (autor Neeme Külm).

SKULPTUURI “BETOONI VALATUD MERELAINE” ESKIISIPROJEKT

Kontseptsioon

MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt kunstnik Neeme Külmalt tellitav skulptuur “Betooni valatud merelaine” (edaspidi skulptuur) kujutab endast 25 m² ja 50 cm paksust ruudukujulist veealust betoonvormi, mis, nagu pealkirjas seisab, sisaldab ideeliselt endas merelainet. Skulptuur lähtub formaalselt kunstniku 2005–2006 aastal valminud teosest “Betooni valatud lehm” [Eesti Kunstimuuseumi Skulptuurikogu – EKM j 50481 S 1865], mille minimalistlik-kontseptuaalne ideestik lähtub betoonvormi sees oleva visuaalselt nähtamatu objekti mõttelise olemasolu tunnetamises. Sarnaselt viitaks ka skulptuur veealuse kultuurikihistuse olemasolule, olles otseseks viiteks võimalikele laevavrakkidele ja muule mere poolt võetule.

Erinevalt “Betooni valatud lehmast” on skulptuuri betoonvorm samuti visuaalselt peidetud, sest see paikneb keskmistes ilmastikutingimustes veepinnast allpool, andes oma olemasolust märku ainult läbi enda kohal murduvate lainete. Skulptuuri olemasolule ja täpsemale paiknevusele annaks lisaks märku kaldal asuv silt, mis viitaks nii skulptuuri ideestikule kui ka koordinaatidele.

Skulptuur jätaks puutumata Pirita tee rannajoone ja mereääre visuaalse üldmulje, olles siiski nii oluline lisandus juba olemasolevatele ümberkaudsetele skulpturaalsetele objektidele kui ka mõtteline kunstiline tähis Tallinna kui merelinna avaliku ruumi kultuuriloos.

Asendiplaaniline lahendus

Skulptuur paikneb Tallinna lahe idakalda vahetus läheduses, koordinaatidel 59°27'19"N ja 24°48'23"E, jäädes merepinnast (Kroonlinna nullist) 80 cm allapoole.

Skulptuur asetseb Pirita tee kaldarinnatisest 100m kaugusel olles orienteeritud piki kaldajoont. Kaldalt on skulptuur vaadeldav ainult juhul kui lainetusest või kestvast maatuulest tingituna veetase langeb. Lisaks toimib see ka lainemurdjana, mistõttu annab skulptuuri veealusest olemasolust märku selle kohal murduvad lained.

Arhitektuur-ehituslik lahendus

Skulptuur on ehituslikult ruudukujuline 5 m küljepikkusega 50 cm paksune betoonplatvorm, mis omakorda toetub killustikpadjale olemata otseselt merepõhja ankurdatud. Skulptuuri asukohas on keskmine veesügavus 130-150 cm. Selleks, et skulptuur annaks laine murdmise kaudu oma olemasolust märku, kuid jääks ise visuaalselt märkamatuks, on skulptuuri pealispind viidud 80 cm allapoole keskmist veepinna taset.

Konstruktiivne osa

Skulptuur seisneb konstruktiivselt 5000 x 5000 x 500 mm monoliitbetoonist vormis, mille esialgsetel hinnangutel põhinev täismass oleks 30 t. Vastavalt hüdrogeoloogilisele uuringule paikneb kavandatav skulptuur Tallinna lahe piirkonnas kus u. 1,5 m sügavusel merepinnast algab võrdlemisi tugev aluspõhi – sinisavi liivakivi vahekihtidega. Tulenevalt tugevast aluspõhjast ja betoonvormi suurusest ei ole otsene ankurdamine vajalik ning oleks antud tingimustes ka raskendatud.

Skulptuuri transpordiks ja paigalduseks on teoreetiliselt kaks varianti, mille lõplik otsus oleneb skulptuuri valamise asukohast ja sellest tulenevast transpordi trajektoorist.

1) Skulptuur valatakse kohapeal või lähiümbruses ning tõstetakse lõplikusse asukohta.

2) Skulptuur valatakse eemal, ning transporditakse kas öise laiveosena või võimaluse korral, kui transporditeele ei jää madalamaid elektriliine või muid takistusi, kõrgveosena.

Muid ehitusetappe peale skulptuuri valu, transpordi, paigalduse ning sildi paigalduse, ette ei ole nähtud. Skulptuuri ehitusjärgsed hoolduskulusid ja säilituskulusid ei eksisteeri, sest skulptuuri mõningane nihkumine, erosioon ja järkjärguline võimalik lagunemine on osa skulptuuri ideestikust, milles meri võtab endale tagasi oma laine. Samas on skulptuuri säilivus ja püsivus vees betooni materjaliomadustest tingituna siiski vähemalt 50 aastat.