Tallinna Kaubamaja asemele kerkib kaks ja pool korda suurem kaubanduskeskus
Artikkel ilmus "Eesti parimad ettevõtted 2016" erinumbris. Tallinna Kaubamaja võitis auhinna Konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte 2016.
Aastal 1960 ehitatud Tallinna Kaubamaja oli esimene ostukeskus pealinnas. Sellest sai sajandi algul ka esimene äri, kus klienditeenindajad pidid hakkama klientidele tere ütlema. Komme ehmatas ostlejad esialgu ära. „Kas ma tunnen teid?“ imestasid nad.
Aga vana maja jäi ajale jalgu: rasked trepid, kobakad liftid, liiga kitsad postivahed, madalad laed. Peagi kuulutatakse uue hoone projekteerimiseks välja arhitektuurikonkurss. Lammutamist on planeeritud pikalt.
Tallinna Kaubamaja Grupi juhi Raul Puusepa sõnul on maja asupaik niivõrd unikaalne, et ei saa liialt kiirustada. Uus maja jääb linna südamesse vähemalt järgmiseks pooleks sajandiks, mistõttu soovitakse parimat lahendust.
Ühest keskusest alguse saanud ettevõte on 56 aastaga jõudsalt kasvanud. Tallinna Kaubamaja Gruppi ei kuulu enam vaid kaubamajad – 1995. aastal lisandus Selveri kauplusekett, grupp tegeleb ka KIA autode impordi ja hulgi- ning jaemüügiga, neil on oma turvafirma ning ilu- ja kingakaupluste ketid.
Puusepp on Tallinna Kaubamaja Grupis väsimatult vägesid juhatanud 14 aastat. Tema ind ei rauge peamiselt tänu personalile. Kaubamaja töötajad vahetuvad harva, paljud müüjad on aastakümneteks ettevõttele truuks jäänud. Üks ilmselt tuntumaid on 74aastane parfüümimüüja Maie Reier, kellest kaks aastat tagasi sai Kaubamaja reklaamnägu.
Kaubamaja Grupi ettevõtetes valitseb avatud ja koostööl rajanev õhkkond. Näiteks on juba üheksa aastat korraldatud ideekonkurssi „Mitu pead on mitu pead“, kus kaubamaja töötajad võivad pakkuda mõtteid ettevõtte töö parandamiseks, olgu need nii hullud kui tahes.
Iga töötaja kannab taskus uksekaarti, millel kirjas kaubamaja kuus kõige tähtsamat põhiväärtust: tahe, ausus, usaldusväärsus, loovus, koostöö ja hoolivus. Nende sõnade graveerimise kaardile pakkus välja üks töötajatest. Suuremaid ja väiksemaid väärt ideid on läbi aastate pakutud palju. Näiteks kaubamaja 50. tegevusaasta juubelipostmargid või laste jalamõõdu vahendid ning riiete mõõdupuud kaubamaja laste maailmas. Samamoodi üritatakse töötajad kaasata firma arendamisse ka Selveris ja kõigis teistes grupi ettevõtetes.
Poode ehitatakse Eestisse aina juurde. Aga Raul Puusepp konkurente ei karda.
Paar-kolm korda kuus käib ta siiski ka konkurentide juurest (näiteks Maximast) läbi – et nende tegemistel silma peal hoida ning õppida. Ta arvab siiski, et Tallinna Kaubamaja või Selveri külastajatel on hoopis teised soovid. „Meil on näiteks selged põhimõtted, kui kvaliteetne peab müüdav kaup olema. Me ei saa endale lubada jalanõude müümist, mis esimese vihmaga ära lagunevad,“ ütleb Tartus elav, aga tihti Tallinna väisav Puusepp.
Kaupa valitakse kaubamaja lettide tarvis juba aasta varem. Pannakse paika, mida kliendid ootavad, mis mahus ja milliseid kaubamärke võiks tuua. „Toetume muidugi ka sellele, mis varem on populaarseks osutunud.“ Aga moemaailmas vaadatakse kaugemale – millised värvid, materjalid, mustrid ja tegumoed tulevad. See informatsioon on moeloojatel olemas.
Riiete poolest on Puusepa sõnul Eesti turg ehk kõige rohkem sarnane Saksa turuga. Toidulettide lahknevused Euroopas on tingitud kliimast ning kultuurierinevustest. Itaalias on näiteks suurim pastavalik, Hispaanias puuviljalett ning Prantsusmaal rohkem veiniriiuleid. Eestlased armastavad kartulit ja liha.
Üle Euroopa toimub igal aastal kümneid messe, kus tootjad ja nende esindajad kaupa ja kollektsioone näitamas käivad. Kaubamaja ostujuhid külastavad laatu mitmeid kordi aastas. Eestis kaubamesse (paari väikese erandiga) ei korraldata, aga ostujuhid käivad selle asemel kohalike tootjate juures. Selveri meeskond külastab olulisemaid väiketootjaid (näiteks Intsu talu) vähemalt kord aastas. Ikka selleks, et plaane teha ja häid suhteid hoida.
Puu- ja köögiviljad on tavaliselt kohe poe sissepääsu juures. Ringkäik lõpeb tihti alkoholiga. See on peaaegu igas poes nii. Miks? Puusepa sõnul antakse esimene hinnang poele tihti köögi- ja puuviljade põhjal. See kutsub inimesed sisse astuma ja annab signaali, et kaup on värske, puhas ning kvaliteetne. „Kaubamaja toidumaailmas näiteks on klientidele väike ja suur ring. Väike ring on selleks, et lõunatajad saaksid kiiresti piruka või valmistoidukarbi kaasa haarata. Suur ring lõppeb aga toore liha, kala ja piima juures.“
Milline on Kaubamaja Grupi parim müüginipp? „Kõige tähtsam on tuvastada kliendi vajadused ja soovid. See ei toimi, kui lihtsalt lähed midagi müüma või pakkuma. Näiteks, et täna on ruuduline särk poole hinnaga. Laadal võid hõigata välja, et tulge pirukale, aga tegelikult töötab see, kui inimene saab seda, mida ta otsib,“ ütleb Puusepp.
