Iga haigla nokitseb põlve otsas oma elektroonilist haiguslugu arendada. Veneaegsetest papkadest pole palju kaugemale jõutud. Arstid kobavad pimeduses. Raha põleb.
UUED AJAD, UUED PROBLEEMID: Enne, kui arvutid haiglatesse jõudsid, täideti haiguslugusid käsitsi.
Jaanuari lõpus pillas peaminister Jüri Ratas eelseisvast Eesti ELi eesistumisest rääkides lause: „Soovime, et Tallinnas välja kirjutatud digiretsept töötaks tulevikus sama lihtsalt Tartu, Tampere ja Thessaloniki apteekides.“
Digiretsept Eestis tõesti töötab. Pildipank samuti – Tartus tehtud röntgeniülesvõtteid või magnettomograafiapilte saavad oma arvutiekraanil vaadata ka arstid, kes istuvad Jõhvis või Tallinnas.
Kuid e-tervis kui tööriist on lombakas. Digiregistratuuri ei ole käima saadud. Samamoodi ei toimi e-labor – süsteem, mille kaudu peaks kõigis Eesti haiglates tehtud laborianalüüside tulemused olema näha kõigis teistes Eesti raviasutustes.
