Riigi teaduspreemia saanud vähiuurija töö kohal ripub kahtlusevari

USAs töötav Eesti teadlane Tambet ­Teesalu (pildil) pälvis tänavu Eesti teaduspreemia arstiteaduse alal uudse vähiravimeetodi väljatöötamise eest (teadus-arendustöö tsükkel „Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks“). Sama katset püüdis sõltumatu uurimisrühm korrata, kuid ei saanud samasuguseid tulemusi. Õhus on kahtlus, kas Teesalu uurimisrühma metoodika üldse töötab.

Suure kontrollprojekti eesmärk oli korrata maailma mainekamates teadusajakirjades Science, Nature ja Cell ilmunud vähiuuringute paikapidavust. Nüüd on avaldatud esimesed tulemused. Viiest uuringust, mille tulemuste kontrollimiseks uued eksperimendid ette võeti, andis sarnaseid tulemusi ainult kaks.

Üks läbipõruja oli 2010. aastal ajakirjas Science (mis kuulub maailma teadusajakirjade ­absoluutsesse tippu) ilmunud uurimus, mis oli tehtud Sanford Burnham Prebys Medical Discovery Institute’i (SBP) töörühma poolt. Seda juhib Soomest pärit maailmas tunnustatud vähi­uurija Erkki Ruoslahti.

Uuringu autorite nimekirjas seisab Jaapani ­onkokirurgi Kazuki N. Sugahara nime ­järel tartlane Tambet Teesalu. Viima­sed 12 aastat on ta töötanud Ruos­­lahti töörühma juures Cali­fornias.

Lühikokkuvõttes on uurin­gu keskmes hiirtel ­tehtud katsed, mis tõestasid, et erilised peptiidid – väikesed kullermolekulid nimega iRGD – oskavad tungida vähkkasvajasse ja muuta selle veresooned läbilaskvamaks, mis omakorda võimaldab ravimeid täpsemini kasvajasse suunata. Väljaspool kasvajat asuvaid veresooni kullermolekul ei mõjuta. Tänu vähkkasvajas lekkima hakanud veresoontele jõuab ravim sügavamale vähikoe sisse, keemiaravis kasutatavaid mürgiseid preparaate tuleb kasutada vähem ja ravitulemus on parem.

Nüüd üritas ­Northwesterni ülikooli töörühm teha eksperimente täpselt samamoodi, kuid samu tulemusi nad ei saanud.

Erkki Ruoslahti sõnul on tänavu kavas alustada uudse ravimeetodi kliinilisi katsetusi vähipatsientidega. Samas on ta öelnud, et uuringu kohale ­tõusnud kahtlusevari võib muuta raske­maks ravimiarendusega tegeleva idufirma DrugCendR ­kaudu uurin­guteks raha leidmise. Ruos­­lahti väitel on vähemalt kümme uurimisasutust USAs, Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Lõuna-Koreas tema töörühma eksperimente samade tulemustega korranud.

Tihti on kasutatud kemikaalide täpsed koostised ja hulgad jalutanud laboritest minema koos doktorantidega, kes neid kunagi eksperimentides kasutasid ning on nüüdseks suundunud teistele jahimaadele.

Tambet Teesalu ütles Eks­pressile: „Meie uuringu tulemust on korranud mitmed rühmad, miks üks projekt ebaõnnestus – selgitust ei ole.“ Ambitsioonikas The ­Reproducibility Project: Cancer Biology ­käivitus 2013. aastal ja on seadnud eesmärgiks kontrollida 50 ­kõige mõjukama vähiuuringu tulemusi. Projekti rahastab investeerimispankur John Arnoldi ja tema abikaasa Laura fond. Rahastamisprobleemide tõttu on projekti koomale tõmmatud, poolesaja uuringu asemel üritatakse korrata 29.

Kõik tulemused peaks olema avaldatud selle aasta lõpuks, esimese viie kordusuuringu andmed ilmusid ajakirjas eLife jaanuaris, viiest kaht õnnestus korrata, üks – Ruoslahti ja Teesalu töö – põrus ning kaks andsid tulemused, mida on raske interpreteerida. Eksperdid on rõhutanud, et uuringuid kajastavates artiklites on liiga vähe detaile, kuidas täpselt on eksperimente aastaid tagasi tehtud. Tihti on kasutatud kemikaalide täpsed koostised ja hulgad jalutanud laboritest minema koos doktorantidega, kes neid kunagi eksperimentides kasutasid ning on nüüdseks suundunud teistele jahimaadele. Küsimus võib olla ka temperatuuris, milles kullermolekule hoiti.

„Teema ei ole selles, et meie algne leid ei pea paika,“ ütles Teesalu. Tema sõnul üritavad nad leida kiiresti vastust, miks kordusuuring sai teistsuguse tulemuse.

Samalaadseid projekte on korraldatud ka varem. 2012. aastal teatas projekt Amgen, et 53 mõjukast vähiuuringust ei õnnestunud sõltumatutel uurimisrühmadel samasuguseid tulemusi saada tervelt 47-l juhul. Toonane projekt ei täpsustanud, milliseid uuringuid nad korrata püüdsid.