Priit Hõbemägi: Miks ei näe Soome 100 kontserdil kõige olulisemat esinejat?
Laulvaks revolutsiooniks nimetatakse aega 1987-1988, mil erinevatest põlvkondadest eestlased kogunesid Lauluväljakule ja väljendasid oma nõudmist Eesti iseseisvuse järele nii muusikat kuulates kui sellele kaasa lauldes. Aga kaasa lõid ka Soome bändid, kes tol ajal just said Eestis esinema hakata ja kes suurima innuga eestlastele esinesid ja niimoodi meie iseseisvusele kaasa aitasid.
Kus mujal, kui just Soome 100 kontserdil oleks olnud suurepärane võimalus tuua lavale Soome ansambel Miljoonasade ja laulja Heikki Salo, kelle superhitt "Lapsuuden sankarille" on tuntud ka lihtsalt refrääni "Lenda, Juri Gagarin!" järgi. Laul, millest on tehtud kaks eestikeelset varianti, oli 1980ndate lõpul tuttav isegi igale eesti lasteaialapsele, rääkimata soom(e)lastest. "Lapsepõlve sangarile," kas pole kõnekas pealkiri?
Miljoonasade esines Tallinnas 1988. aastal, ajakirja Noorus toimetajate ja Seinäjoe muusikaaktivistide ühiselt korraldatud kontsertide KUVA 88 raames. Kuva oli lühend sõnade "kultuuri vahetus" esimestest silpidest, mis on samad nii eesti kui soome keeles. Soomest saabusid tolle hetke kõige kuumemad nimed Miljoonasade ja Kolmas Nainen, Eesti poolt olid Gunnar Graps, Singer Vinger ja Kolumbus Kris. Korraldati kaks kontserti, üks toimus Tartus, tollal ikka veel suletud linnas ja teine Tallinna linnahallis.
Soome rokkbändid olid esimesed bändid vabast maailmast, kes siin rokikontsertidel esinesid ja vastuvõtt oli pöörane. Ismo Alanko ja Sielun Veljet esinesid Tallinna linnahalli jäähallis juba 1986. aastal. Eestis esinesid tol ajajärgul ka Juice Leskinen, Leningrad Cowboys, Eppu Normaali, Hearthill, Havana Black jpt. Mitte kõik, kuid siiski mõni neist esineb ka täna edasi.
Kuid Vabaduse platsil lauldakse ilma nendeta... Miljoonasade laulja Heikki Salo ütles ajalehele Iltalehti: "Vastuvõtt oli võimas, lausa biitlite tunne tekkis. Muidugi oleksime (ka nüüd) sõitnud otsekohe Tallinna suurkontserdile esinema, kui oleks vaid kutsutud. Tingima me ei oleks hakanud." Hardi Volmer ansamblist Singer Vinger ütles ajalehele: "Minu meelest on pehmelt öeldes kummaline, et (Soome 100) suurkontserdil ei kuule ühtki tolle aja suurt Soome artisti."
Need, kes on täna 15-17 aastat vanad ja Vabaduse platsil rokkima hakkavad, ei saa mäletada 1987. aastat. Erinevatel põlvkondadel ongi erinev ajaloo tunnetus ja nad mäletavad erinevaid asju. See on loomulik ja normaalne. Aga need, kes tegelevad ajalooga - ja mida muud see Soome 100 siis on - peavad oma eesmärgiks seadma erinevate põlvkondade ühise ajalootunnetuse loomise, mitte lähtuma "siin ja praegu" mentaliteedist.
Tolle aja tõelised Soome staarid eestlaste jaoks on kontserdilt puudu. Neid isegi ei kutsutud. Kahju, et kontserdi korraldajana pole Eestis tegutsev Soome Instituut ära kasutanud suurepärast võimalust ehitada tõelist muusikalist silda kahe maa inimeste ja nende erinevate põlvkondade ühendamisel.