„Naljakas, peaks vist olema ärevus, aga mitte mingit tunnet ei ole,“ ütleb Maret Veikat (67), kui Tallinna lennujaamas Nordica lendu ootame. Ta räägib veidi käredal toonil otsekui elupõline suitsetaja ning Maret ongi omajagu suitsu teha jõudnud. Jättis aga korrapealt maha ega haaranud sigarettide järele isegi siis, kui telefon ühel nüüdseks juba nelja aasta tagusel oktoobriööl piiksatas ja ta teada sai, et laevakaitsjast poeg Lauri koos 13 teise eestimaalasega on nende tööandja AdvanForti ahnuse tõttu* Indias vahi alla võetud.

Nüüd sõidab Maret ise Indiasse (elu senine kõige kaugem reis on viinud Maltale) ja mitte niisama, vaid poeg Laurile 40. sünnipäevaks Chennai vanglasse külla. Nad pole teineteist näost näkku näinud 2013. aastast.