Miks ometi Hiiumaa parvlaevad merepõhja kinni jäävad?
Igal aastal on umbes nädala jagu päevi, kui veetase meres kriitilisele tasemele langeb. Tänavu on esimene talv, mil Hiiumaa vahet liiguvad uued parvlaevad ja hädasid on tavalisest rohkem. Kas viga on laevades?
2014. aastal kuulutas majandusministeerium välja parvlaevade hanke. „Suuresti lähtusime toona Saaremaa ja Hiiumaa liinidel sõitnud alustest, et ka nendega saaks kindlasti konkursil osaleda,“ selgitas ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi.
Just hankes seatud tingimused on Tallinna Sadama eksjuhi Allan Kiili sõnul põhjus, miks uued laevad Leiger ja Tiiu on sellise süvisega, nagu nad praegu on.
Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et praamide projekteerimine polnud lihtne. Tema sõnul rehkendas Rukki kanali (Rohuküla sadama lähedane laevatee osa) riskiga ka eelmine operaator Vjatšeslav Leedo.
„Seda, et Rukki kanalisse liiv pidevalt tagasi jookseb, teati küll,“ märkis ka Kiil. Ta kinnitas, et sadam kasutas norralaste valmisprojekti ja võttis snitti Leedo laevadelt.
Hankes oli veel üks oluline tingimus: Saaremaa ja Hiiumaa liini sõitvaid laevu peab olema võimalik teineteise marsruutidel vahetada.
Mereakadeemia peaspetsialist Tarmo Sahk märkis, et odavam on tellida neli ühesugust praami, kui projekteerida igale liinile oma.
Linnamägi sõnul võinuks Hiiumaa liinile tellida ka väiksema süvisega laeva(d), aga see tähendanuks väiksemat laeva ning hiigelpikki suviseid järjekordi Rohuküla ja Heltermaa sadamates. „Seega ideaalset lahendust polnud.“
Mereakadeemia vanemteadur Tarmo Kõuts tuletas meelde, et laevu tuleb ehitada mere järgi, mitte merd laevade järgi.
