31.10.2018, 13:36
Kust saab alustav ettevõtja raha?
Oma ettevõttega alustamine on nagu maailma loomine – kõik on veel ees ja kõik on veel looja otsuste taga peidus. Aga kust looja materjali võtab?
FOTO:
Äriideid, millega saab rahata peale hakata, praktiliselt ei olegi. Õigemini – ei ole üldse, sest selleni, kuni uus ettevõte hakkab raha sisse tooma, läheb natuke aega. Ja sellelgi ajal on vaja süüa ning arveid tasuda.
Lahendusi on erinevaid. Kui uus äri nõuab vähe ressursse, võib esialgu palgatööl edasi käia ja vaba aja ettevõttesse panustada. Ettevõtte tegemine on lihtne ning ilmtingimata pole vaja isegi sissemakset sooritada.
Kui on sääste, võib need oma ettevõttesse investeerida. Ühtlasi võib vanemad või täiskasvanud lapsed n-ö seina külge rääkida ja nende säästudki kaasata. Või proovida sama asja sõprade seltskonnas. Tõsi küll, hilisemate heade suhete nimel tasuks sellistel puhkudel end ka kohe lepingukirjutajana proovile panna – ettevõtjal läheb seda oskust alati vaja – ning väga täpselt fikseerida, palju laenatakse, millal tagasi makstakse ning mis lahkel investoril sellest kasu on. Olgu selleks kokkulepitud protsent laenusummast või ruutmeetrine kook – oma lubadust tuleb pidada.
Ent sellest tavaliselt ei piisa. Kellel iganes on olnud vaja äritegemiseks midagi soetada, teab hästi, et nüüd läheb vaja suuremat algkapitali.
Valik fonde ja toetusi
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Elina Lahesoo julgustab alustavaid ettevõtjaid keskusesse pöörduma.
“Tõsi küll, sellest jutust, et tahaks ettevõtte asutada ja raha oleks ka vaja, jääb natuke väheks,” kommenteerib ta. “Me ei küsi ilmtingimata suurt ja perfektset äriplaani, aga äriplaan kui selline peaks ettevõtjal olemas olema küll. Sellel tasandil, et ta teab, mida ta tahab teha, kes on tema kliendid ning kui palju tal esialgu raha vaja läheb.”
Elina Lahesoo kinnitab, et standardpakette ettevõtlus- ja arenduskeskusel ei ole. Iga ettevõtja, kes nende poole pöördub, on unikaalne ning tema teemaga tegeletakse eraldi.
“Kindlasti tahame teada, kui palju toetust otsiv alustaja üldse ettevõtlusest ja majandusest teab, kas tal on sellealane haridus või varasem töökogemus. Meil ei ole jäiku nõudeid – on ka variant, et pole ei majandusharidust ega ettevõtluskogemust, samas aga tuntakse väga hästi valdkonda, millega uus ettevõte tegelema hakkab. Kellel on aga teadmisi liiga vähe, saab meie juures läbida alustava ettevõtja baaskoolituse.”
Pole ka üht kindlat rahastamisallikat. Ettevõtja ja konsultantide koostöös püütakse leida optimaalne lahendus. “Ja loomulikult pole toetused ainus rahastamisvõimalus,” rõhutab Elina Lahesoo.
Äriidee: vana maja tulu teenima?
Ettevõtja Mikk Põlluaas mäletab hästi, mis tunne oli oma ideele rahastust otsida ... ja mitte leida. Äriplaan oli küllalt lihtne – loodav ettevõte ostab lagunenud kontorimaja Tallinnast 35 kilomeetri kaugusel asuva ilusa Oru asula keskele ning teeb sellest kena moodsa kortermaja. Kool ühel pool, lasteaed teisal, pood maja taga ning ümberringi nii ilus loodus kui ka uuselamurajoon – mida ühelt piirkonnalt veel tahta!
Vaatamata sellele, et pangast alati laenu ei saa,tasub siiski minna ja küsida.
“Mõtlesin seda investeeringuna – et teen majatäie üürikortereid ning saan siis tulu nende väljaüürimisest,” põhjendab ettevõtja, kes oli senimaani tegev olnud peamiselt trükisektoris.
Esmalt tegi Mikk Põlluaas uue ettevõtte – Oru KVH OÜ. Seejärel asus ta rahastust otsima. Lagunev kontorihoone polnud küll teab kui kallis, ent välja osta tuli see ikkagi. Samuti oli selge, et õiged kulud algavad pärast maja ostmist – kaugele oli näha, et korda tegemine saab olema üsna ressursimahukas ettevõtmine.
Esmalt pöördus värske Oru KVH OÜ juht Swedbanki ning esitas laenutaotluse. Ilmnes, et põhimõtteliselt oleks võimalik laenu saada küll. Mitte aga alustaval ettevõttel, vaid sellisel, mis on juba vähemalt pool aastat tegutsenud ning mille puhul on näha, kuidas raha liigub.
Etteruttavalt olgu öeldud, et Swedbankist jäigi laen saamata. Poole aasta jooksul muutusid rahastamise reeglid ning kinnisvaraarenduse uustulnukad enam laenu võtta ei saanud.
Laenuprojektide tõusu- ja mõõnalained
Mikk Põlluaas sai aga kokkuleppele ühe väiksema finantseerimisasutusega, mille nime ta lehes öelda ei taha – igaks juhuks, äkki on tulevikus veel koostööd vaja.
Minevikku jäänud koostööst selle asutusega siiski asja ei saanud: ühe rahastusetapi lõpus leidis laenuandja, et projekt pole edasi liikunud nii edukalt ja kiiresti, nagu nad eeldasid, ning katkestas koostöö.
Nüüd saabus Miku ellu rahastusteema koondnimetusega “Sõbrad – appi!”. Esmased kriisid said lahendatud, kuid selge oli, et niimoodi kaua ja kaugele ei purjeta. Maja valmimise ja tulu tooma hakkamiseni oli veel omajagu aega.
Ettevõtja surfas internetis ning otsis võimalusi, suhtles ja küsis, tutvustas ennast ja oma projekti. Koostöö sõlmus ühisrahastusportaaliga Estateguru.
Mikk Põlluaas meenutab, et Estateguru tiim uuris tema äriprojekti väga hoolikalt ja käis ka Orus objekti oma silmaga üle vaatamas. Loogiline ka, nemad kaasavad ju investorid. Osalegu investor viiekümne euro või kümnete tuhandetega, ta ootab laenu vahendavalt portaalilt usaldusväärseid projekte.
“Kui nad aru said, mida ma teinud olen ja edasi plaanin teha, läks lepingute ja rahaga kiiresti,” meenutab Mikk Põlluaas. Oru maja kogus investorite abiga vajaliku summa täis kahe päeva jooksul.
Tööd said jätkuda ja maja sai valmis.
Laenuprotsente vaadates sai aga ettevõtjale selgeks, et tema esialgne plaan – enesele üüriraha tootev maja ehitada – tuleb ümber hinnata: “See äriidee oli mul mõeldud suurpanga märksa madalamat laenuprotsenti arvestades,” tunnistab ta. “Estateguru protsendiga laenu tasumiseks pidin korterid müüki panema.”
Ka see plaan realiseerus. Mõned korterid ostsid senised üürnikud, mõned aga kohalikud investeerimishuvilised. Tallinna kuldringiga piirneva n-ö hõberingi valdades pole uusi kinnisvaraarendusi just ülemäära ning väikesed ja kenad korterid leidsid kiiresti ostjad.
Mikk Põlluaas hindab, et kokkuvõttes on ta projektiga rahul, ehkki teenis rahastamisega seotud probleemide tõttu vähem, kui ta algul plaaninud oli. “Aga kogemus on võimas ja praegu tegelen juba järgmise arendusprojektiga ühes teises piirkonnas,” ütleb ta.
Ühisrahastus küsib kinnisvaratagatist
Estateguru tegevjuht Mihkel Stamm kinnitab, et kõik väikeettevõtjad, kes vajavad oma äriprojekti teostamiseks rahastust ning kellel on ettevõttena või omanikuna pakkuda kaasatava laenu tagatiseks kinnisvara, on ühisrahastusplatvormi juurde oodatud.
Ettevõtte tegemine on lihtne ning ilmtingimata pole vaja isegi sissemakset sooritada.
“Meie pikaaegse kinnisvarakogemusega meeskond vaatab koos ettevõtjaga projekti üle ning sobivuse korral alustatakse rahastusprotsessiga. Oleme praeguseks läbi töötanud üle 2000 projekti ja rahastanud ligemale 500 laenu summas 80 miljonit eurot (seejuures pakume laenu alates 20 000 eurost). Selle summa eest on arendatud uusi kortermaju, ehitatud majasid, ladusi, soetatud ettevõttele uut tehnoloogiat ja palju muud. Kuna personaalne asjatundlik suhtlus on meie jaoks oluline, oleme oma lahendustes paindlikud ning kindlasti leiame väikeettevõtjale sobiva võimaluse või oskame anda soovitusi, kuidas edasi,” selgitab ta.
Laenud värsketele ettevõtetele
Vaatamata sellele, et pangast alati laenu ei saa, tasub siiski minna ja küsida. Kasvõi sellepärast, et laenupaberite juures mõtiskledes kaalub ettevõtja väga põhjalikult läbi, mida ta täpselt teha kavatseb ning kuidas selle pealt raha teenida saab.
LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum ütleb laenuvõimalusi tutvustades, et koostööd tehakse nii väikeettevõtete kui ka suuremate ettevõtetega, et neile vajadustele vastavaid laene pakkuda.
“Parim võimalus, mida LHV väikeettevõtetele pakub, on
mikrolaen. See on tagatiseta laen ja seetõttu väga paindlik. Laenu taotlemiseks on vaja ainult omanike ja/või juhatuse liikme käendust. Seetõttu on mikrolaen
väga sobilik just väikestele ettevõtetele, mille käekäik sõltub väikese omanikeringi panusest. Tegu on ühe soodsama ja paindlikuma laenuga väikeettevõtetele suunatud finantseerimisvõimalustest kogu turul. Mikrolaen summas 5000–25 000 eurot sobib äri arendamiseks, seadmete ja masinate ostuks, käibevahendite hankimiseks või muude väikeinvesteeringute tegemiseks. Mikrolaenu on võimalik kiiresti ja mugavalt taotleda LHV kodulehelt,” selgitab Priit Rum.
“Selleks, et ettevõtja saaks oma firma käima lükata, pakub SEB koos KredExiga kuni kolmeaastastele ettevõtetele stardilaenu. Selle laenu puhul on arvestatud, et ettevõttel ei ole varasemat finantsajalugu ega ka varasid, mida pantida. Seega erinevalt tavapärasest pangalaenust nõutakse stardilaenu puhul ettevõtjalt vähem tagatisi. KredExi garantiil ja ettevõtte omanike käendusel põhineva stardilaenuga saab alustav ettevõte finantseerimislahendusi lihtsamini kasutada,” tutvustab alustavatele ettevõtjatele pakutavaid võimalusi SEB väike- ja keskmise suurusega ettevõtete segmendijuht Edward Rebane.
Tema sõnul võiks ettevõttel stardilaenu taotlemisel olla valmis juba piisavalt tugev ja läbimõeldud äriplaan. Pank soovib aru saada, milliseid tooteid või teenuseid plaanitakse pakkuda, missugune on ettevõtte senine finantsseis (kui see on olemas) ning milline on ettevõtte võimekus teenida püsivat rahavoogu. Vaadatakse ka juhtide ja asutajate tausta: kas neil on varasemaid kogemusi ettevõtete juhtimisel või on see nende esimene ettevõtmine.
Stardilaenu maksimaalne laenusumma on 100 000 eurot, minimaalne laenusumma 3000 eurot, laenu tähtaeg on kuni viis aastat. Laenutaotluse saab klient esitada internetipangas, panga kodulehel või võttes ühendust ärikliendihalduriga.
