Tehnoloogiaülikoolide absoluutne võidukäik

Vähe on inimesi, kes on suutnud jõuda maailmas tippu kõrghariduseta, kasutades eduks ainult töötahet, nutti ja loomulikku intelligentsi ning mõistagi ka hoomamatus koguses iseõpitud tarkusi. Üldiselt avab hea haridus heast ülikoolist uksed enamikus riikides ja organisatsioonides. Millised on aga maailma parimad ülikoolid ja kuidas neisse pääseda?

Iialgi ei ole liiga hilja end harida, täiendada või oma silmaringi laiendada. Olulisteks tarkuse keskusteks on ülikoolid, ladinakeelse hellitusnimega alma mater’id, mis lisaks suurele pedagoogide arvule ja kogemusele on enamasti nii ideede talletajad kui ka uute ideede, mõtete ja vaba sõna leviku keskused.

Ülikoolide mõte on ühelt poolt inimesi harida, teiselt poolt võimaldada andekatel inimestel lävida, suhelda ning analüüsida seeläbi informatsiooni uuest vaatenurgast. Ladina keeles kasutatakse ülikoolide kohta ka väljendit universitas magistrorum et scholarium, mis tähendabki, et ülikoolid on õpetlaste ja professorite kogukonnad – õpetlaste all mõeldakse ka üliõpilasi endid.

Maailma vanimaks ülikooliks peetakse 859. aastal asutatud al-Qarawiyyini ülikooli Fèsis Marokos. Esimesed Euroopa ülikoolid tekkisid 12. sajandil majanduslikult paremal järjel olevates maades, näiteks Prantsusmaal ja Itaalias. Euroopa vanimaks ülikooliks loetakse kas 1088. või 1119. aastal asutatud Bologna ülikooli. Ameerika vanim ülikool on San Marcose ülikool Peruus, mis asutati 1551. aastal. Samal aastal asutati ka Mehhiko ülikool.

Baltimaade ülikoolidest kuulub ainsana maailma parimate sekka Tartu ülikool. Tartu ülikooli asutamisaastaks loetakse aastat 1632, kui Tartus avati ametlikult Academia Gustaviana. Praegu asub Tartu ülikool maailma suurima kõrgkoole järjestava briti haridusajakirja Times Higher Education edetabeli järgi maailmas 301.–350. kohal.

Miks on Oxford parem kui Tartu ülikool?

Maailmas on palju nimekirju. Ka haridusvaldkonnas koostatakse mitmeid ülikoole liigitavaid ja hindavaid edetabeleid. Igaüks neist annab pisut erineva järjestuse, milline ikkagi on maailma parim ülikool, kuid need, keda tabelis paigutatakse, on ikka samad haridusheerosed: Oxford ja Cambridge Inglismaalt, Stanford, Caltech, MIT, Harvard ja Chicago ülikool Ameerikast ning Šveitsi riiklik tehnikaülikool.

Olgugi et praegu troonivad maailma haridusedetabeleid USA ülikoolid, on ka Euroopas palju ülikõrge tasemega alma mater’eid. Usutavasti on USA ülikoolide ülikõrge tase siiani seostatav eelmise sajandi esimese poole sündmustega – kõigepealt põgenesid Saksamaalt natslike repressioonide eest üle ookeani kõrgetasemelised juudi soost õpetlased, kellele järgnesid muude riikide professorid, kelle tööd ja elu II maailmasõda segama hakkas. Koolkonnad, mille lõid need paguluses õpetlased, õitsevad siini.

Selge on aga see, et kääna neid tabeleid, kuidas tahad, kõik nii esikümne kui ka esisaja ülikoolid maailmas on unikaalsed ja võimsad haridustemplid. Siia võiks tuua võrdluse tennisest – nii Đoković, Nadal, Murray kui ka Federer on maailma absoluutsed tipud ja oskavad tennist kõige paremini, olenemata, kes on parasjagu edetabelites esimene. Ülikoolide puhul on muidugi äärmiselt oluline valikukriteerium see, mida õppida soovitakse. Kas soovitakse asuda tegelema teadusega või on huvi pigem praktilisema hariduse vastu? Samas erinevad need nimekirjad ka selle järgi, kustpoolt nendele ülikoolidele vaadatakse – Euroopas peetakse parimaks kaht Inglismaa kuulsat ülikooli, Ameerika poolt analüüsituna on aga nimekirjade tipus nende kohalikud alma mater’id.

Kuid mis ikkagi muudab Tartu ülikooli Oxfordist nõrgemaks? Kiire vastus on õppejõudude tase ja nende arv ühe õppuri kohta. Kõik me mäletame kooli-
ajast, kui suurt rolli mängis aine omandamises see, kas klassis oli 20 või 35 last. Näiteks on MITis ehk Bostoni lähistel asuvas Massachusetts Institute of Technology ülikoolis ühe professori või dotsendi kohta kolm õpilast. See loob olukorra, mis võimaldab koolitada maailma tippe.

Niisiis … millised on ikkagi maailma parimad ülikoolid? Kui palju on seal õppureid ja mis seal õppimine maksab?

MIT (Massachusetts Institute of Technology)

Briti kõrgharidusanalüüsi firma Quacquarelli Symonds (QS) analüüsis 1000 maailma ülikooli andmeid ja jõudis järeldusele – seda juba seitse aastat järjest –, et maailma parim ülikool on Bostoni lähedal asuv MIT ehk Massachusetts Institute of Technology, mis on tuntud eeskätt teaduse, tehnoloogia ja inseneeria kõrgkoolina. Viimasel ajal on aga MITi populaarsemad ja kõrgetasemelised erialad hoopis finants- ja majandusvaldkonnast.

156 aasta vanune kool peab oma tugevuseks peamiselt tippprofessorite osalust ülikooli töös ja tippteadust, mida teevad koolis õppivad tudengid. 2017.–2018. kooliaasta maksis MITis ei rohkem ega vähem kui 57 000 eurot, millest puhtalt hariduse eest tuli maksta 44 000 eurot. Ülejäänud kuraditosina jagu eurotuhandeid kulub ühiselamu ja toidu peale, mis tuleb ka Bostonisse õppima asudes ära tasuda. Samas peetakse MITi haridust nii heaks, et see on investeeringu ja selle tagasi teenimise suhte poolest maailmas kolmandal kohal – väidetavalt on MITi paberitega tudengi esimese töökoha aastapalk umbes 80 000 eurot.

Stanfordi ülikool

MITile astub tugevalt kandadele Ameerika teisel kaldal ehk Californias asuv Stanfordi ülikool, mille tase tehnoloogia valdkonnas on samuti ülikõrge – ülikooli kasuks räägib asukoht Räniorus, keset maailma tehnoloogiafirmasid, mis tähendab raha, prestiiži ja võimalusi teha teadust praktilise sisendiga. Stanfordi ülikooli puuduseks peetakse aga seda, et nende rahvusvaheliste üliõpilaste arv on liiga väike, et võtta edetabelites esikoht.

1885. aastal asutatud ülikool on teinud omale nime väga mitmelgi rindel, olles näiteks esimene koht, kus viidi läbi edukas südame ja kopsu siirdamine. Stanfordis loodi ka arvutihiir ning arendati kasutajasõbralikuks digitaalse muusika platvormid. Kui rääkida jälle rahast, siis üks aasta Stanfordis maksab kooli veebilehe järgi umbes 63 000 eurot, kuhu on sisse arvutatud nii kooli õppemaks, kooli pakutav voodikoht ja toit, meditsiiniline kindlustus, kõik õppematerjalid ning lisaks mitme tuhande eest ootamatuid kulusid.

Harvardi ülikool

Tuleme jälle tagasi USA idakaldale ning esimesse ja ainukesse Ivy League’i kooli meie parimate ülikoolide nimekirjas. Ülikool asutati 1636. aastal ja sai oma nime esimese toetaja John Harvardi järgi, kes jättis 1638. aastal pärast oma surma ülikoolile kogu enda raamatukogu ja poole varandusest. Harvard on praegu nimekirjades kolmas ja kuues (vastavalt, kas vaadata USA või Euroopa poolt), kuid sotsiaal- ja riigiteaduste, kirjanduse ja majanduse vallas on akadeemiline keskus ülivõimas. Akadeemikud on nimetanud maailma parimaks just Harvardi – sellest koolist on tulnud

45 Nobeli auhinna võitjat, 30 riigipead ja 48 Pulitzeri preemia võitjat. Praegu on sellel koolil 323 000 elavat vilistlast üle maailma. Selleks, et Harvardisse õppima pääseda – lisaks siis akadeemilisele tasemele –, tuleb välja käia umbes 60 000 eurot aastas, millele lisanduvad ravikindlustus, õppematerjalid ja isiklikud kulud nii umbes 7000 euro ulatuses.

Oxfordi ülikool

Tuleme momendiks ka Euroopasse ja maailma vanima ingliskeelse ülikooli radadele. Oxford on vanuselt teine püsivalt toimiv ülikool maailmas ning kõrgharidustempli loomisaastaks arvatakse olevat 1096. Oxfordist on lisaks 32 Nobeli auhinnavõitjale (meditsiinis, füüsikas ja keemias) ja rohkem kui 30 maailma liidrile (Bill Clinton, Aung San Suu Kyi, Indira Ghandi ja 26 Suurbritannia peaministrit) tulnud ka 120 olümpiamedalisti.

Ülikooliga olid ja on seotud kuulsad teadlased, nagu astrofüüsik Stephen Hawking ja evolutsioonibioloog Richard Dawkins, samuti on seal hariduse saanud näitleja Hugh Grant, kirjanikud Oscar Wilde ja Graham Greene. Oxford maksab aga ainult osa sellest, mida soovivad USA ülikoolid – aasta Oxfordis maksab umbes 10 000 eurot, millele lisanduvad elamiseks, õppevahenditeks ja kindlustuseks kuluvad summad. Need numbrid kehtivad praegu aga ainult Briti ja Euroopa Liidu riikide inimestele. Mis saab numbritest pärast Brexitit, ei tea keegi.

false