30.11.2018, 15:34
Maguskibe viimane pooltund…
Sa tead, et on lahtilaskmise aeg. Sul on jäänud veel pool tundi tema seltsis veeta. Püüad meeled erksana hoida ja mitte mõelda kibedale lahkumisele oma mõnusast, turvalisest ja sportlikust kaaslasest. Tema nimi on Porsche Panamera 4S.
FOTO:
Täpselt niisugused, üsna vastakad tunded valdasid mind Montenegro imelistel mägiteedel, kui sõita oli jäänud veel pool tundi. Miks peab see juba läbi saama? Aga ei nurise, sest sellele poolele tunnile eelnes terve päev seiklust, kihutamist ja avastamist. Päeva sai alustatud hoopiski teise auto roolis, milleks oli oma suuremast ja veidi rahulikumast vennast palju sportlikum Porsche 911 Targa 4 GTS.
Porsche maaletooja Eestis Auto100 korraldas oktoobri alguses ajakirjanikele ja influencer’itele testsõidu, kohale sõidutati 12 mudelit. Muuseas, sel aastal tähistab Porsche 70. juubelit. Palju õnne!
Kuna ma ei olnud varem Porsche rooli sattunud, siis oli hea, et otsuse mudelite kasuks, millega võiks kihutada, tegi reisikaaslane Rainer ehk Metsakutsu. 12 kohale toodud mudeli seast oli meil võimalus valida kaks. Usaldasin tema kui Porsche fänni teadlikku valikut. Võib öelda, et tegu oli õige otsusega. Kuigi eks iga teine valik oleks samuti minu jaoks sama hea olnud.
Sõidupäeva hommik maalilises lahesopis asuvas ja alles septembris avatud disainhotellis Lazure Marina oli ootusärev. Ei sõida ju iga päev sportautoga ja ega kohalikke liiklusolusidki tea.
Autosse istudes ei tundunudki Targa 4 GTS nii madalana kui võiks kõrvalt vaadates arvata. Küll aga tekkis küsimus, kust said automeistrid minu kehakurvide mõõdud – iste oli justkui mulle loodud! Salong oli üllatavalt avar – vähemalt ees sai mõnusalt jalgu sirutada, kui rahulikum teelõik ette jäi.
Autosse istudes ei tundunudki Targa 4 GTS nii madalana kui võiks kõrvalt vaadates arvata. Küll aga tekkis küsimus, kust said automeistrid minu kehakurvide mõõdud – iste oli justkui mulle loodud! Salong oli üllatavalt avar – vähemalt ees sai mõnusalt jalgu sirutada, kui rahulikum teelõik ette jäi.
Mõnus oli tunda Alcantara® silitust. Rool ja käigukang/-valits on kaetud erakordselt hea haarduvusega materjaliga. Sama materjali on kasutatud ka uksekäepidemetel, ustel asuvatel käetugedel, keskkonsooli panipaiga kaanel ja kupee mudeli puhul ka katusepaneelil. Selle nii auto- kui ka mööblitööstuses tuntud tänuväärse ja äärmiselt vastupidava materjaliga on polsterdatud ka istmete keskosad.
Lubasin Raineril spetsialistina esimesed poognad võtta. Need olid üsna äkilised ja tundsin heameelt, et olen turvalises istmes. See lihtsalt imes mind endasse ja kallistas, kui gaasipedaal maad puudutas.
Linnaliikluses oli muidugi mõnevõrra igav, see oli pigem närviline tšillimine, sest kõik meeled ihkasid juba enamat – gaasi vajutada, mööda sõita ja täiel rinnal nautida!
Õige pea jõudsime linnast välja, tee kulges mööda imelist Kotori lahe rannikut. Hingematvad vaated sundisid meid ka peatusi tegema, et jäädvustada imelisi paiku – endasse või kaamerasse. Ilm oli suurepärane ja saime kaifida katuseta sõitu. Muuseas, Targa katus avaneb ja sulgub täielikult vaid 20 sekundiga. Kui järsku peaks hakkama vihma sadama, siis mitte keegi ei sula ära – varjuda jõuab kiiresti. Kui rääkida lahtise katusega autos vestlemisest, siis seda sai teha vabalt – nagu igas katusega autos. Ilmselgelt on arvestatud iga millimeetrit ja voolujoonelisust – kõik on paika pandud just nii, et kuuldavus oleks laitmatu. Võrdluseks on paar varasemat sõidukogemust teiste automarkidega - tuul ei mänginud ainult juuste, vaid ka häälepaeltega.
Sportauto roolis olen varemgi istunud ja mis seal salata – imeväel tekib Michèle Mouton’ tunne. Vähemalt minu peas. Muidugi ei tasu minu oskusi maailmatuntud naisrallisõitja omadega just kõrvutada. Iga keharakk juubeldas taas võimaluse üle päriselt autot juhtida. See tähendab, et minu käsutuses oli 7-käiguline manuaalkäigukast! Minu mõtted tõlgituna – manuaalkäigukast annab võimaluse autot juhtida, mitte auto ei juhi sind. Tunne on võimas ja hätta ei jää sa sellise pilli roolis iialgi, kui just ise rumalaid käike või manöövreid ei harrasta.
Kogu teekond oli meil navigatsioonisüsteemi sisestatud ja nii jäigi üle vaid selle järgi sõita. Viis ümmargust näidikut on autol hästi nähtavad ja intuitiivse kasutusega Porsche Communication Managementi (PCM) heli- ja sidefunktsioonide juhtimiskeskuse juurde kuulub veebipõhine navigatsioon mitmikpuuteekraani või häälkäskluste teel. Väga mugav!
Paraku jäid üles märkimata kiirendused, maksimumkiirus ja muud põnevad näitajad. Iseenda jaoks. Kuna autorooli ega gaasipedaali ma ei karda, siis ilmselgelt olin niivõrd sõiduvees, et kes neid nüansse meeles jõudis pidada. Auto ju liikus – minu meelest välgukiirusel. Sellest piisas.
Peab nentima, et paar-kolm tundi mägiteedel ägedat kiirendamist ja pidurdamist andis paraja väljakutse muidu keskklassi auto omaniku organismile. Lõunapausil saime end õnneks koguda, kuid otsustasime Raineriga, et tagasitee – Panamera 4S roolis – kulgeb rahulikumalt. Olime ju ikkagi partners in drive.
Nii me temasse mängleva kergusega istusime. Ooh, kui mõnus – nagu oleks tugitoolis. Võrreldes siis eelmise, vägagi sportliku istumisega. Automaatkäigukast – seegi tundus tol hetkel nagu taeva õnnistus. Ei, ärge saage valesti aru, manuaal on ikka parem, kui tahad ise sõita, aga siis tundsin, et las auto sõidutab mind. Ruumi ja mugavust jagub ette ja taha.
Tagasitee kulges sõidu mõttes oluliselt vaiksemas rütmis, kõlaritesse valisime kõlama räppmuusika. Ilm oli endiselt hea. Luksust oli tunda ja näha igal pool. Panamera idee on kuvada ja anda kogemiseks midagi kiiret ja dünaamilist ning see on väga hästi õnnestunud.
Mugavusest ja maitsekusest rääkides on otsepuutega juhitaval keskkonsoolil klaasi meenutav pind, millel on puutetundlikud nupud kõige olulisemate funktsioonide kiiravamiseks. Kaks suure resolutsiooniga ekraani kuvavad virtuaalseid mõõdikuid, kaarte ja mitmesuguseid muid andmeid. Nende vahel on kompaktne käiguvalits. Valikuline nelja tsooniga kliimaseade on mugavus, mis kulub ära suurema pere puhul. Tagaistmeid ei jõudnud me testida, kuid sealgi on reisijatele omaette puuteekraan.
Suure resolutsiooniga 12-tolline puuteekraan on integreeritud armatuurlauda – ülimugav teekonda jälgida. Absoluutne vaimustus tekkis aga mägiteede ja linnatänavate kõige kitsamatel kohtadel. Jah, kohalikud on harjunud ilmselt kahel rattal üksteisest mööduma, aga meie jaoks oli see väljakutse. Mõnes kohas tundus, et turisti teadmistega ei ole võimalik seda teed läbida või üksteisest mööduda, kuid 360-kraadine otsepilt ekraanil autost ja ümbritsevast on seletamatult muljetavaldav ja vaimustav. Sellega läheks rindele küll!
Kogemus andis hea võimaluse autosid ja ennast proovile panna. Teekonnale jäid peamiselt vallatud kurvid, kuid jagus ka sirgeid lõike. Seda kõike tahabki üks sportauto saada. Mida veel oleks tahtnud proovida? Ilmselt on see Porsche Cayenne – tuleb leida aeg proovisõiduks. Kui aga järele mõelda, siis ma võtan need kõik! Üks argipäeva, teine nädalavahetusse ja kolmas unistamiseks…
