30.11.2018, 15:48
Remy Martin kui Fine Champagne Cognac
Konjakite maailm võib esialgu äärmiselt keeruline tunduda, kuid kõik taandub ikka ja alati sellele põhilisele – maitsele. Konjakite maitse sõltub aga sellest, millisest veinist on jook destilleeritud ning millises vaadis ja kui kaua on naps aega veetnud. Need kaks detaili – vein ja vaat – muudavadki konjaki jumalikuks või vastupidi.
FOTO:
Konjakimaailmas tähistatakse kvaliteediklasse kahel moel. Esiteks tähekombinatsioonidega, mis märgivad konkreetses konjakis olevate desillaatide noorimat vanust: VS tähistab, et noorim konjak selles segus on seisnud vaadis kaks aastat, VSOP konjakite noorim koostis on jällegi neli aastat vaati näinud ja XO tähisega konjakite noorim juba kümme aastat.
Konjakiseaduse teine kvaliteediklass märgib aga, millisest piirkonnast on pärit viinamarjad ja vein, millest konjakit ehk eau de vie (eluvesi) destilleeritud on – vastavalt siis Grande ja Petit Champagne Cognac. Need nimetused saab konjakisildile lisada ainult juhul, kui valmistamisel on täidetud konkreetsed tingimused.
Tippkonjakeid hoitakse vaadis vahel sada aastat
Ainult kahel kangetele alkohoolsetele jookidele spetsialiseerunud Prantsusmaa piirkonnal on oma ametlik piirkondlik kvaliteediliigitus AOC (Appelation d´Origine Contrólée). Cognac sai oma tähise 1905. aastal, teine tähise omanik on Bordeaux’st lõuna pool asuv Armagnaci piirkond. 1938. aasta Prantsusmaa konjakiseadus tunnustab ametlikult Cognaci piirkonna kordumatuid omadusi, mille tulemusena on võimalik valmistada ainulaadse kvaliteediga konjakeid. Kaks põhilist piirkonda parimate konjakite valmistamisel on aga Cognacis asuvad Grande Champagne (sellel piirkonnal on ka tippu tähistav märge – Premier Cru du Cognac) ja Petite Champagne. Nende segu kannab nimetust Fine Champagne Cognac.
Nendele kahele Cognaci piirkonnale on väga omane kriidine pinnas ja mikrokliima. Poorne kriidine pinnas pakub viinapuudele täiuslikku veevarustust. Valge kriidine pinnas peegeldab tagasi päikesevalgust, mis loob viinapuudele optimaalse mikrokliima marjade parimaks küpsemiseks. Nendest viinamarjadest valmivadki Petite ja Grand Champagne’i viinamarjaveinid ning neist destilleeritakse omakorda parimad n-ö eluveed, mis vaati vananema lähevad. Vanimad konjakid, mida valmis jookide segamisel kasutatakse, on saja aasta vanused.
Remy Martin on suurim Fine Champagne Cognaci tootja
Nimest hoolimata pole neil piirkondadel aga midagi pistmist šampanjat tootva ning samuti lubjarikka Champagne’i piirkonnaga. Või omamoodi siiski on – brändit destilleeritakse kõikjal veini tootvas maailmas, kuid konjakit tehakse üksnes Cognacis. Sama käib šampanja ja muude vahuveinide kohta.
Nüüd siis lähemalt. Petit Champagne Cognac on ainult selle piirkonna konjakitest kokku segatud jook, Grand Champagne Cognac – konjakite cream de la cream – on 100% ainult selle piirkonna destillaatidest kokku segatud konjak. Fine Champagne Cognac sildiga konjakid on toodetud aga Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i piirkondade viinamarjaveinide destillaatide segamisel, valmis konjakis peab Grande Champagne’i osakaal olema vähemalt 50%.
Ainult umbes 17% kogu konjakitoodangust, mis tarnitakse Cognaci maakonnast, kannab nimetust Fine Champagne Cognac. 80% kogu Cognaci maakonna Fine Champagne’i konjakist kannab aga omakorda Rémy Martini silti.
