Muidugi tuleb rahvusringhääling esmalt tükeldada ja siis jupphaaval erastada! Selle nii mõistliku mõtte käis Jüri Ratase valitsuse siseminister Mart Helme välja selleks, et justkui politseinikele lisapalgaraha leida.
Aga sellest oleks ju selgelt vähe!
Sest „erastamisele“ minevad jupid – Raadio 2, Raadio Tallinn ja ETV+ – ei tooks riigile ilmselt midagi sisse. Millegipärast ei tahtnud Helme „erastada“ oma lemmikjaama ehk Klassikaraadiot, aga ega seegi politseinikke ja päästjaid rikkaks teeks.
Siseministeeriumi hinnangul oleks hädavajalikeks palgatõusudeks vaja pisut üle 50 miljoni euro. Aastas.
Korraks saaks ehk hakkama, kui viia ellu teine mõte, seekord rahandusminister Martin Helme oma, kes pühapäeval ütles, et tuleks peatada kaua plaanitud uue maja ehitus.
Sealt saaks tõesti juba suurema tüki, aga kahjuks on see vaid ühekordne tulu iga-aastase kulu katteks.
Seega on tulevikus palkade maksmiseks kindlasti vaja „erastada“ rohkem. Mõtteid, ma usun, EKRE juba leiaks. Näiteks Eesti Energia võib täies mahus erastada, et vabaneda kaevuritest-energeetikutest, kes riigilt oma muredele lahendust ootavad. Va „parasiteerivad tiblad“, nagu ütles kord Riigikogu liige Urmas Reitelmann.
Erastada võiks ka prokuratuuri. See ju tegeleb kogu aeg ebameeldivate asjadega, täidab mingit müstilist „poliitilist tellimust“. Las siis müüb ka oma teenust turul.
Tartu ülikooli võiks maha müüa koos kõigi oma neetud punaprofessoritega. Miks mitte? Raha saavad nad ju niikuinii rahvusvahelistest grantidest, mitte aga Eesti riigieelarvest – kindlasti keegi tahaks seda erastada.
Samal ajal on ka hulgaliselt asju, mida annaks riigistada! Näiteks praegu peaks riigistama selle Christopher Nolani filmi. Ragnar Klavani kõrge palk käib närvidele. Vähiravifond „Kingitud elu“ kogub suures koguses raha. Jagame laiali!
Küll nutikad inimesed raha juba leiaks.
Aga sellised mõtted nagu ERRi tükeldamine ja Tšornobõli tuumajaama laadsesse vanasse majja aheldamine ei ole tegelikult esitatud päästjatele-politseinikele palga saamiseks.
Need on esitatud sellepärast, et ERRi juhtkonnale survet avaldada, hoida neid ebamugavas olukorras. EKRE juhid taotlevad selliste sõnavõttudega ERRi juhtide ettevaatlikkust. Taltsutavad.
Kajastuste tasakaalu, erapooletuse või aususega rahvusringhäälingul tegelikult mingeid probleeme ju pole. Aga EKRE tekitab hirmu, kõhklusi, iseseisvuse murenemist – kuklatunnet, et kui suhted pole korras, siis võib-olla tehaksegi midagi hullu, võib-olla pikalt planeeritud uut maja ei tulegi.
See oleks juhatuse esimehele Erik Roosele kindlasti väga mõru pill. Sest see kõik on ju korra juba olnud.
Aastaid räägiti telemajas sellest, kuidas kohe-kohe algab uue maja ehitus, ning väidetavalt põhjendas toonane juhatuse esimees Margus Allikmaa sellega isegi kriisiaegset palgakärbet. Töötajad valisid enda uutesse, veel vaid vaimusilmas olevatesse kabinettidesse moodsat mööblit, kuna ehitus pidi iga minut algama. Mida aga ei tulnud, oli uus maja.
Sinna läks paljude töötajate silmis tükk Allikmaa autoriteedist.
Vaevalt ERRi tänased juhid sellist saatust tahavad. Sellepärast ma kardan, et Helmede plaan võib läbigi minna. See pole mingi otsene suukorvistamine – sest toimetused teevad oma otsused ise –, aga samal ajal nad tajuvad juhtide kimbatust. Ettevaatlikkust. Kõhklusi, kui on vaja minna otsesesse konfrontatsiooni poliitikutega ja võidelda lõvina oma ajakirjanike vabaduse eest.
Ja kui see hirmutamine õnnestuma peaks, olekski parem kogu ERR päriselt erastada. Sest Poola ja Ungari stiilis valitsust ülistavat ja opositsiooni materdavat putinistlikku avalik-õiguslikku ringhäälingut ei ole Eesti ühiskonnale kindlasti vaja.
Õnneks täna oleme sellest veel kaugel.
