Kõigepealt teatav mea culpa. Eelmisel nädalal, kui tuli avalikuks Krossi valetamise asja lõpetamine oportuniteediga, kirjutas käesoleva artikli autor oportuniteediotsuse kohta kaitsva loo. Suures plaanis arvan endiselt sama. Oportuniteet ei ole õigeksmõistmine, Krossi valetamine on tõendatud ja ametlikult kohtuniku allkirjaga kinnitatud. See on asja juures tähtsaim. Ometi, pärast Mary Krossi uurimistoimikuga tutvumist tuleb ka seda öelda, et võib-olla oleks ikkagi pidanud juhtumiga minema üldmenetlusse (isegi kui see on riskantsem). See, mida Kross tegi ja kuidas seda uuriti – asi paistab mitmes plaanis väga nadi.

Eilses meediapöördumises asus Kross süüdistama, et politsei käitus ebaprofessionaalselt. Selle asemel, et naise "ründajaid" jälitada, hakkas politsei Krossi väitel hoopis teda uurima. See on järjekordne ebameeldiv ja laimav vale. Krossi toimikust on selgelt näha, et politsei jooksis jalad villi, et tema ründajaid tabada. Krossi kanti kätel ja tehti ette-taha ära.