Eestlane Hongkongis: siin valitseb eriolukord, piir Hiinaga on osaliselt suletud, näomaskid läbi müüdud
Vähem kui nädalapäevad tagasi naudin Hongkongi kauneid vaateid ja linnamelu, kaamera kaelas kõlkumas ja naeratus näol, oodates viisat Mandri-Hiinasse. Pilte ja videoklippe on nii palju, et olen suisa kimbatuses, mida järgmisena sõpradele jagada. Kohe on ukse ees Hiina aastavahetus, mis teeb siinviibimise eriti põnevaks. Plaan on nädal peale uue aasta saabumist teisele poole piiri sõita äriasju ajama. Ka see on alati põnev. Mulle meeldib hiinlastega asju ajada. Hongkongi hotellide hinnad on ülimadalad ja ei pea selle pärast muretsema, et oodates kulud üle pea kasvaks. Olen alati tahtnud siia kauemaks jääda ja nüüd on see võimalus käes! Korraks kaalun isegi mõtet varem rongiga Guangzhousse minna, et näha sealset aastavahetuse melu. Samas on Hongkong siiski kodusem. Jään siia!
Vaid paar päeva enne aastavahetust kirjutab mulle üks Hongkongi tuttav naine Cindy, kes on mu tegemistele sotsiaalmeedias aktiivselt kaasa elanud ja teab minu peatsest reisiplaanist. Ta soovitab Hiinasse minnes kirurgilisi näomaske kaasa võtta. Pean seda sõbralikuks žestiks, kuna Guangzhous, kuhu ma esmalt plaanin minna, on tõesti suur õhusaaste. Tänan teda soovituse eest. Miks ma neid maske sealt ei võiks osta? Ma tegelikult pole küll kunagi seal maski kandnud. Ah, las see olla, mõtlen muretult ja tellin pubis õlle lauale. Kallis on küll, aga see kuulub asja juurde – ikkagi Hongkong. Vahel võib seda endale lubada. Mõnus on siin.
