Ja lisaks ka üks haskisilmne eestlane. Tundsin end kui sinisilmne Atari Kobayashi Wes Andersoni Koerte saarel.

Koeri oli Calamas tõesti arvukalt. Ent haugatusi nappis. Vaid mõne üksiku peni klähvatus saatis kastiautorattaid, mis väikseid liivatornaadosid üles keerutades kuskilt kuhugile veeresid. Ühe mahajäetud ilmega maja ees köitis mu pilku kummaline vaatepilt: liivakarva krants seisatas trellitatud aknaava all. Teda saatnud krants vaatas vasakule, siis paremale, ronis seejärel penile selga ja sealt esikäppadega aknalauale. Hetk hiljem neelas mustav klaasita ava koera viimse sabajupini.