Palavik, hirm ja tundepursked

Meedial on hirmu ja paanika tekitamises ja hoidmises kandev roll.

Esimese koroonasurma puhul avaldas lahkunu omastele kaastunnet teiste hulgas Eesti president Kersti Kaljulaid. Kriisikomisjoni pressikonverentsid igal keskpäeval on pateetilised, tuues rahvani otsekui teateid rindelt, räägitakse võitlusest eesliinil. Pidulik teavitamine koroonasurmadest on meedia igapäevane rituaal. Jüri Ratas jõudis eriolukorra alguses ühes oma kõnes, et mitte öelda jutluses, isegi selleni, et kui hoiame sotsiaalset distantsi ja peseme käsi, siis keegi ei haigestu, keegi ei sure. Koroonaohvreid on nimetatud hukkunuteks, tegemata vahet sõnadel surema, lahkuma ja hukkuma.

Poliitikutele ja ka meediale on emotsionaalselt ülesköetud õhkkond muidugi eriti sobiv. Praegune hirm on ülemaailmne afektiseisund. Hirmu õhutamise võimalused meedia ja sotsiaalmeedia kaudu on ennenägematud.