Stockholmi tänavail on ikka veel late lõhna

Iga aeg sünnitab oma kangelased, on keegi kunagi öelnud. Rootsi praegune kangelane on riigi peaepidemioloog Anders Tegnell, mees, kes iga päev ilmselt sada korda meediale ja avalikkusele selgitab, miks Rootsi on valinud Covid-19 kriisis teistest riikidest leebema tee. Ja omamoodi on teiseks kangelaseks ka peaminister Stefan Löfen (ja tema valitsus), kes on hoidnud tagasi oma võimuiha ja pole spetsialistide eest otsustama kippunud. Rootsi on valinud oma tee, kuna siinsed nakkusteadlased leiavad (veel vähemalt täna), et piiride sulgemine ja komandanditunni kehtestamine ei anna viirusega võitlemisel tingimata paremat tulemust kui kodanikega vabatahtlikule kokkuleppele jõudmine, lisaks suudetakse praegusi piiranguid vajaduse korral hoida mitmeid kuid. Muu maailm vaatab Rootsi peale ja leiab, et niisugune pehme hoiak on eksperiment, mis svenssonitele juba hästi ei lõpe, Rootsi usub aga, et hoopis naabrite lock-down on eksperiment, mille efektiivsust ja järelmeid ei oska keegi ennustada.