Suri Eesti NSV KGB endine esimees Karl Kortelainen
Kortelainen töötas Eesti NSV KGB esimehena aastatel 1982-1990. Tema ametiajal jälitas KGB Eestile vabadust nõudnud dissidente, kelle seas olid Lagle Parek, Enn Tarto ja teised.
KGB uurimismaterjalide põhjal saatis Eesti NSV Ülemkohus nii Pareki kui Tarto nõukogudevastase tegevuse eest aastateks vangi.
Kortelainen püsis ametis ka 1988 vallandunud laulva revolutsiooni ajal. Seni keelatud ja julgeolekule pinnuks silmas olnud sinimustvalged lipud toodi eesti rahva poolt avalikult välja ning võeti Eesti kompartei heakskiidul taas kasutusele rahvusvärvidena.
KGB aga jätkas info korjamist selleks ajaks vangist vabanenud Pareki, Tarto ja teiste rahvuslaste kohta, kes moodustasid 1988 Eestile iseseisvust nõudva Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Näiteks huvitas julgeolekut ERSP juhtide kohtumine Ameerikast külla saabunud politoloog Rein Taageperaga, kohtumise üleskirjutus asub nüüd Tartus rahvusarhiivis.
Kortelainen sündis 1. aprillil 1930 Venemaal Lääne-Siberis eesti ümberasujatest talunike peres. Tema isa oli soomlasest kommunist ja ema eestlanna.
1948. aastal alustas noor Kortelainen teenistust KGB piirivalvevägedes Nõukogude Liidu-Hiina piiril. Seejärel sai Kortelainenist elukutseline piirivalveohvitser. Mahhatškala piirivalvekooli kursandina tuli Kortelainen Dagestani meistriks poksis ja klassikalises maadluses. 1960ndatel aastatel teenis ta piirivalveohvitserina Saaremaal, tõustes staabiülemaks.
Edasi viis teenistus teda Karjalasse. 1972-1974 õppis ta NSV Liidu relvajõudude kindralstaabi akadeemias. Vahetult enne Eestisse ületoomist oli Kortelainen Kaug-Idas piirivalvevägede ülema esimene asetäitja.
Moskva pani Kortelaineni Eesti NSV KGB esimeheks 1982. aastal, kui NSV Liidu ja USA suhted olid külma sõja perioodil kõige jahedamad.
1990. aastal kutsus Moskva Kortelaineni Tallinnast ära ja nimetas ta NSV Liidu KGB piirivalvevägede ülema esimeseks asetäitjaks. Augustis 1991 läks Kortelainen erru.
1993. aastal osales Kortelainen Moskvas Vene parlamendi Valge maja kaitsmisel seda rünnanud president Boriss Jeltsini valitsusvägede vastu. Veel 2000. aastal sai Kortelainen Venemaa piirivalvedirektori konsultandiks.
Ka Kortelaineni poeg Oleg teenis Venemaal piirivalves, jõudes välja kindralmajori paguniteni. Ta on nüüd pensionil. Samuti teenivad Vene piirivalves Kortelaineni lapselapsed ja lapselapselapsed.
Kortelaineni surmast teatas Eesti Ekspressile Jüri Ehasalu. Surma fakti kinnitas ka Rein Sillar, kes töötas 1990-1991 Eesti NSV KGB viimase esimehena.
Sillar kohtus Kortelaineniga Moskvas viimati 2018. aastal. Toona 88aastane kindral oli oma ea kohta reibas ja naljamõistev.
“Väga tugev juht,” iseloomustab Sillar oma endist ülemust. “Inimesena oli ta mõistev ja paljudes asjades uskumatult arusaaja.”
