Filipiinid on peaaegu maailma äärel
Pealkirjas ei ole silmas peetud lameda maa konteksti, mille puhul Filipiinid peaksid olema kusagil ületamatu jääserva külje all. Jutt käib siiski tunnetusest, et sealt edasi (Euroopa poolt vaadates) tuleb vaid trobikond üüratus veteväljas peidus olevaid unistuste neesiaid (Polü-, Mikro-, Mela-), mis kuuluvad tavaränduri jaoks juba poolhoomamatute muinasjutumaade sekka. Kagu-Aasia armastajatelt-avastajatelt on kombeks küsida, et miks sinna Filipiinidele üleüldse peaks enam minema, kui mujal piisavalt käidud – pole seal ju ancient aliens’i temaatikat ega budistlikke-hinduistlikke kultusmekasid – pelgalt valged liivarannad ja riisiterrassid. Aga näiteks ainulaadsed ja maailmakaitsealused barokk-kirikud, austatud maadeavastajad, kui juba räägime kõige-kõigest! Kas need ei loegi (sest on kristlikud)?
