Luhtaläinud felukiretk Niilusel

Koonerdamine toob reisil sageli kaasa põnevaid kogemusi, teab Toomas Mikkor. Ainult sihini ei pruugi jõuda.

See oli hulk aastaid tagasi talvisel Nuweiba rannal, kus on külm nagu Siberis, sooja vaid paar kriipsu üle kahekümne, kui otsustasin, et lähen õige lõunamaale. Sinna, kus on soe ja pole ööl ja päeval lõõtsuvat kirdetuult. Otsustasin minna Aswani, rentida feluki koos kapteniga ning purjetada mööda Niilust põhja poole kuni Luxorini.

Kaasas vaid mõned vahetusriided ja egiptlasest sõbra, Katarakti hotelli endise peakoka Amri soovitused, jõudsin Aswani. Ilm oli tõepoolest soojem kui Siinail ning tuult oli parasjagu nii palju, et paisutas mööda Niilust seilavate felukkide purjed kaunilt pungi.

Läksin kohe teisele poole jõge Nuubiasse. Olin kuulnud, et felukk ja nuubialane käivad koos nagu perse ja särk, nagu Siinail kaamel ja beduiin.

Nuubia ja nuubialased avaldasid muljet. Nende majad olid värvikirevad ja nii puhtad, et oli raske uskuda, et olen Egiptuses. Igal pool, kus inimestega juttu tegin, kutsuti majja ja pakuti teed. Selgus, et peaaegu igal perel oli oma felukk ja kapten.