Vuntsid langevad, patsid tõusevad. Tulevik tundub taas optimistlik

Vahvate vuntside ajajärk on otsa saamas, üha rohkem kuulatakse, mida on patsidel öelda. Sest muutuv maailm nõuabki teistmoodi rahvast kui minevikku kinni kleebitud vuntsid.

Pildike pidulauast. Vuntsidega mees on end mugavalt sisse seadnud laua otsas, otse täidetud munade ja singirullide lähedusse, vohmib süüa ja valab usinalt pitsi täis. Tunneb ennast seltskonna, maailma ja universumi keskpunktina. Oletame, et tema nimi on onu Heino. Heinol on palju lugusid, sest ta on olnud eriti kõva vend. Tubli töömees ja põhimõttekindel perepea, samas suur naljahammas ja vigurvänt. Kuigi tema lood on kõikidele ammu pähe kulunud, siis seltskond suurt ei protesteeri. Las vanamees jaurab ja esineb – see ju puhas klassika.

Teisest toast tuleb piduliste sekka tüdruk. Selline rõõmsameelne ja patsidega, nina teismelise kombel väljakutsuvalt tedretäppidega kaetud. Oletame, et ta nimi on Piret, aga pereringis kutsutakse teda Pipiks. Ilmselt elava kujutlusvõime pärast. Pipi on ju ka onu moodi vigurvänt. Käbid ja kännud. Pärast pikka kaalumist on Pipi jõudnud arusaamisele, kelleks ta tulevikus saada tahab. See, et ta unistab tuletõrjuja ametist, on suur saladus. Pipi on otsustanud selle pidulauas välja rääkida. Oma suure unistuse.