Nüüd ja kohe! Peatage Vilen Künnapu!
Linnapea Mihhail Kõlvarti akna all kolistasid sotsid pottide ja pannidega ja nõudsid Kõlvarti väljatulemist, aga linnapea väljus alles siis, kui sotside halvasti pargitud jalgrattad Kaarli puiestee autoliiklust takistama hakkasid.
„Mis te, mõistuseta inimesed, siin nüüd korraldate? Kas te ei näe, et autod ei saa mööda, sest teil käib siin mingi trillallaa-trullallaa?“ pahandas Kõlvart sotsidega.
Nüüd tahetakse Stockmanni vastu ehitada maja, mille katusel on neljakandiline peenis. Viimase normaalse koha rikuvad Tallinnas ära. Mis saab Tallinnast, kui isegi Stockmanni ristmikul enam normaalset elu pole? Peatage Vilen Künnapu!“ hüüdis Kaljulaid.
Kõlvart jäi nõutuks: „Eesti inimestele meelepärase arhitektuuriga on veel kehvemad lood kui Tallinna tänavatega. Veneaegsed majad pole enam moodsad. Eestiaegsetes on valed planeeringud. Veel vanemates pole lifte ja muinsuskaitse ei luba maja soojustada.
Kui keegi tahab uut maja ehitada, siis ajaloohõngulise, kaunistuste ja sammastega maja ehitamist peetakse labaseks. Moodsat klaasarhitektuuri peetakse koledaks. Värvikirevat arhitektuuri peetakse Eesti oludesse sobimatuks. Tumedates toonides arhitektuuri peetakse aga igavaks. Kas te ise ka teate, milliseid maju siis tohib Tallinna ehitada, et kõik rahul oleksid?“
Kaljulaidil oli kohe vastus olemas. „Ehitada tuleb samasuguseid maju nagu Lääne-Euroopas, aga odavamalt, sest muidu ei jaksa keegi sinna korterit osta.“
Kõlvartil oli Kaljulaidile rõõmusõnum. „Mõõtsime maja üle ja selgus, et torn on liiga kõrge. Neljakandiline või mitte, aga torn sinna ei mahu. Läheb lõikamiseks,“ ütles Kõlvart.
„Oot, mis seis siis sellega on? Et see meesenergia neljakandilise peenisega torn ei mahu ära, aga naisenergia täpiline põll jääb alles?“ küsis Kaljulaid.
„Paistab nii,“ vastas Kõlvart.