Nädala Helme

Täielik vaikus, ritsikate siristamine.

Riigikogus 9. detsembril

Peale sissejuhatavat suminat hakkas toit saabuma, aga enne söömist oli Martin Helmel ettepanek: „Mehed, meil on ikka kristlik valitsus ja praegu on jõuluõhtusöök. Teen ettepaneku enne sööma asumist üks palve lugeda,“ ütles Helme. Kõik nõustusid, Helme hakkas palvet lugema.

„Jüri Ratas, kes sa oled telekas. Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu valitsuses, nõnda ka riigikogus...“ Helme ei saanud ­edasi rääkida, sest Jaak Aab katkestas teda. „Kuulge, need pole küll õiged sõnad. See on mingi nali või?“ küsis Aab. Jüri Ratase nägu telekas muutus veel kurvemaks, tema silmad olid suured ja õnnetud. Helme üritas samal ajal itsitamist varjata.

„Miks sa üldse jälle isolatsioonis oled? Kas sul juba lõppenud ei peaks olema?“ küsis keskkonnaminister Rain Epler. Ratas vaid ohkas telekas.

„Vaevalt sain ­tööle tagasi, kui esimese koosoleku järel selgus, et üks koosolekul olnutest oli positiivne ja nüüd olen jälle siis eneseisolatsioonis tagasi. Selle koroonaga on juba nagu selle valitsusega, tahad parimat, aga välja tuleb, nagu alati,“ nentis Ratas.

„Koroonaga on muidugi olukord paha,“ nõustus Aab. „Eile käisin restoranis, no küll oli rahvast täis, hädavaevu saime istuma. Mis neil inimestel peanuppudes toimub, et keegi kodus ei taipa püsida? Keegi mõtleb ka, mida ta teeb? Koroonaajal käia restoranis söömas! No tere talv! Õnneks on meil enesetunne hea ja suur isu oli pardi järele. Saan parti vaid kiita, sööge rohkem parti,“ lausus Aab.

„No täpselt minu mõte. Käisin nädalavahetusel spaas ja no küünarnukkidega tuli teisi inimesi eemale peksta, nii tihedalt oli täis. Täiesti hirm tuli peale, et siin ju koroona levib, kui rahvast nii palju on, kas inimesed millegi peale mõtlevad ka või. Muidugi ei mõtle ja siis oleme meie siin valitsuses süüdi, kui koroona levib. Vastutustunnet pole rahval ühegi sendi eest,“ ütles Tõnis Lukas.

Teised ministrid olid nõus. Selgus, et paljud olid käinud nädalavahetusel spaas, restoranis, kontserdil, etendusel, tsirkuses, jõuluturul ning kaubanduskeskuses ja seal nähtud rahvamassid, Eesti inimeste üldine üleolev suhtumine iseenda ja teiste elusse ja tervisesse šokeeris neid kõiki.

„Nad nagu ei kardakski meid? Et meie keelame, aga neil on ükskõik. Kas me sellist rahvast tahtsimegi?“ küsis Helme. Ministrid vaid ohkasid ja vajusid muremõtetesse.