Imelik isegi mõelda, et eelmisel nädalal Euroopa Liidu ravimiameti loa saanud Moderna koroonavaktsiin oli valmis juba aasta tagasi. 10. jaanuaril 2020 sai avalikuks Covid-19 genoom ja sellele järgnenud nädalavahetusel tehti Moderna laboris vaktsiin kahe päevaga valmis. Seesama, mis nüüd heaks kiideti ja mida varsti ka Eestis süstima hakatakse.

Samasuguse loo võib rääkida ka teiste vaktsiiniarendajate kohta – Sanofi, Johnson & Johnson, AstraZeneca, Pfizer-Biontech –, nendegi vaktsiinid valmisid aasta tagasi jaanuaris. Pfizer-Biontechi vaktsiin, mida Eestis praegu kasutatakse, valmis Saksamaal Biontechi laboris 2020. aasta jaanuaris ja tollal kutsuti seda nimega BNT 162b2.

Vaktsiinid olid juba olemas, kuid tollal olid vähesed kuulnud mingist uuest Covid-19 viirusest. 

Professor Scott Aaronson (tema erialaks on kvantarvutid ja teoreetiline informaatika) kirjutas mõned päevad tagasi oma blogis, et kunagi tulevikus kirjutatakse palju doktoriväitekirju teemal, kuidas on võimalik, et elupäästvad toimivad vaktsiinid töötati välja mõne päevaga, aga seejärel istuti aasta otsa sisuliselt niisama, lastes miljonitel surra ja kümnetel miljonitel nakatuda, et saaks hoolikalt täita pabereid, anda allkirju, kutsuda kokku komiteesid ja teha linnukesi kastidesse „faas 1“, „faas 2“, „faas 1/2“ jne.