„Naised, kes tugikeskusesse tulevad, ei ole enam ammu naernud“

Kunstnik Flo Kasearu (35) sel nädalal avanev näitus Tallinna Kunstihoones tegeleb valusa teemaga – lähisuhtevägivallaga. Kasearuga rääkis Kadri Karro.

Puugihammustus.

Külmad makaronid.

Vale programm pesumasinal.

Need on vaid mõned ettekäänded lähisuhtevägivallaks. Põhjendused, mida mehed on toonud oma vägivaldsele käitumisele elukaaslase või abikaasa suhtes.

Kunstnik Flo Kasearu ema ­Margo Orupõld on neid ettekäändeid aastaid kogunud. Naised, kes on võtnud julguse kokku ja tulnud enam kui kümne aasta jooksul Orupõllu asutatud Pärnu naiste tugikeskusse abi otsima, on neid temaga jaganud. Flo Kasearu joonistas ettekäänete põhjal pildid ja riputas need Tallinna Kunstihoone seinale. Roosale seinale, mida katavad rohekassinised laigud.

Näitus „Elust välja lõigatud“ Tallinna Kunstihoones on loogiline käik Flo Kasearu loometeel. Juba aastal 2016 jõudis publiku ette kunstniku esimene lähisuhtevägivalla-teemaline teos „Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine“, mille käigus lugesid Pärnu tugikeskusest abi saanud naised publikule ette oma lähisuhtevägivallajuhtumite kirjeldusi kohtutoimikutest. 2018. aastal korraldas Flo tugikeskuses „Varjupaiga festivali“ – näituse varjupaiga ruumides, mis mõeldud just sealsetele klientidele. Mõlema projekti videodokumentatsioon on ka Kunstihoone näitusel, lisaks täiesti uued teosed.

Flo, mida tugikeskuse naised sulle on õpetanud?

Nad on inimesed nagu me kõik. Olen neilt õppinud kannatlikkust ja elu erinevate külgede märkamist. Tihti võime oma „mulli“ täiesti ära kaduda, seal triivida ja unustada, et me ei ole siin maailmas üksi ja me ei ole maailma keskpunkt