3,3 miljonit eurot kolmele Tallinna vene koolile: kuidas Keskerakonna juhtimisel raha mutiauku kaob

Enneolematult helde rahakülv eesti keele õppe toetamiseks pole märkimisväärseid tulemusi andnud. Aruandluse puudumine ja poliitiline surve tekitavad paratamatult küsimusi raha liikumise kohta.

Viimase nelja aasta jooksul on haridusministeeriumi ja Tallinna linna ühisprojekti „Eesti keel selgeks“ raames jagatud kolmele Tallinna vene koolile 3,3 miljonit eurot eesti keele õppe toetamiseks. See on ülivõimsalt aegade heldeim ettevõtmine keeleõppe alal. Võrdluseks: kümme aastat väldanud keelekümbluse projekt on üle-eestilise tegevuse peale saanud riigilt kokku umbes miljon eurot.

Ent tulemused? Keegi ei tea täpselt. Ainult üks kolmest koolist märkis mullusesse aruandesse, et pisut enam kui pooled testi teinud õpilastest saavutasid eesti keele taseme B2 (mis oligi eesmärk). Haridus- ja teadusministeeriumis on andmed vahemõõtmise kohta olemas, aga töötlemata kujul.

Keegi ei paista ka teadvat, kuhu täpselt raha kulus. Koolid on esitanud ainult üldsõnalisi selgitusi, ehkki ministeerium on pidevalt ja seni tulutult nõudnud detailseid kuludokumente.

„See, mis koolides tehti ja kuhu raha läks, oli kamarajura. Pakazuhha!“ ütleb endine ­ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja ­Mihkel Rebane.