"Hillar Tederi vahistamine on olnud ülereageerimine ning ebavajalik," ütlesid Hillar Tederi advokaadid Erki Kergandberg ja Sandra-Kristin Kärner Delfile enne istungi algust. "Ka senises praktikas ei ole altkäemaksu andmise kahtlustuse saanud isikute vahistamine tavapärane".

Ka Kersti Krachti kaitsja Oliver Nääs on vahistamise ringkonnakohtus vaidlustanud, kuid selle istungi aeg pole veel teada.

Teder vahistati 13. jaanuaril prokuröri taotlusel. Teda kahtlustatakse, et ta lubas Keskerakonnale vara eesmärgil, et Mihhail Korb kasutaks mõjuvõimu linnapea Mihhail Kõlvarti üle.

Kohtunik Lind selgitab, et kahtlustuse kohaselt lubas Teder 9. veebruaril 2020 anda Keskerakonnale kuni miljon eurot. 1. juulil andis Teder üle 30000 eurot ja kinnitas lubadust vara andmist perioodiliselt jätkata.

Korb lubas kasutada mõjuvõimu, et Porto Francole seataks servituut soodsama hinnaga. Tallinna linnavalitsuse istungil seda ka tehti. Servituut seati hinnaga 301 000 eurot, kuigi algul oli hinnaks 800 000 eurot.

Kahtlustuse järgi andis Teder rahandusminister Martin Helme nõunikule Kersti Krachtile altkäemaksu, kuna too osales KredExilt abitaotluste otsustamisel, suunas Porto Francole madalama intressi määramiseks, andis siseinfot KredExilt töö kohta ja kiiremat menetlust.

Samuti olevat Kracht korraldanud Tederi kohtumise Louis Freeh ja investeerimispankur Ragnar Meiterniga. Miks Kracht selle kohtumise korraldas, kohtus ei öeldud. Ilmselt pole Tederi kokkuviimine Freeh`ga kuritegu, küll aga Krachti ja Tederi tegevust iseloomustav materjal, mille sisu ja tähendust prokuratuur praegu veel ei avalda.

Kahtlustuse järgi pidi ärimees Teder aitama vastutasuks lahendada Kersti Krachti finantsraskusi. Nimelt ostis Tederi leitud isik Krachti kinnistu, kuid Kracht võis majja edasi elama jääda ja selle tagasi osta.

Lisaks kahtlustatakse Tederit ka rahapesus, et varjata altkäemaksu andmist.

Uurimine põhines peamiselt varjatud jälgimisel ja pealtkuulamisel. On dokumente veel keskile antud rahast ja servituudi seadmisest.

Tederi advokaadid taotlevad ettevõtja vahi alt vabastamist. Nad väidavad, et kuriteokahtlus pole põhjendatud. Kahtlustuse kohaselt oli Tallinna linnavalitsus nõus langetama servituudi hinda 800 000 pealt 301 000 peale, et saada servituudi kätte 499 000 euro võrra soodsamalt. "Pole loogiline maksta selle eest Keskerakonnale 1 miljon eurot."

Kaitsjad väitel vahendas Teder lihtsalt Kersti Krachtile võimaliku maja ostja kontakti, kuid seda ei saa pidada altkäemaksuks.

Ka pole kaitsjad päri, et Kracht andis korralduse anda Porto Francole madalamat intressi, sest kõigil oli selline intress.

Kaitsjate sõnul ei näita prokuratuur neile uurimismaterjale, mis on ebaseaduslik, sest on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

Kohtunik Lind küsib prokurör Pernilt, kas ta on kaitsjatele rohkem tõendeid näidanud. Pern ütleb, et ei ole, sest see pole praegu veel võimalik.

"Praegu neid tõendeid Tederile näidata ei saa. See kahtlustaks uurimist, sest annaks võimaluse mõjutada tõendiallikaid," selgitas prokurör.