Vanimatest eestimaistest müntidest alanud väitlus kisub üha laiemaks. Kuivõrd Kristjan Oadi ajakirjas Tutulus esitatud hüpotees müntide päritolu osas seostub Varbola linnusega, esitas arheoloog Mauri Kiudsoo uudse tõlgenduse linnuse rajamisloost. Siinkirjutaja ei pea end pädevaks kaasa rääkima müntide küsimuses, kuid jälgib alanud väitlust huviga. Varbola osas lubage siiski paar mõtet.
Kiudsoo osundas Varbolas väljakaevamisi teinud Evald Tõnissoni ja Ülle Tamla väitele, et Varbola läänepoolne väravakäik peab olema rajatud kõige varem 1220. aastatel. Põhjendus on lihtne - läänevärava konstruktsioonide alt leitud münte hakati valmistama alles 1220. aasta paiku. Kiudsoo sõnutsi välistavat see võimaluse, et Varbolas olevat olnud enne seda aega kivilinnus. See omakorda seaks kahtluse alla hüpoteesi vanimatest Eestist leitud müntidest. Väravakäigu dateeringuga jääb üle vaid nõustuda, muuga mitte.
Kõige varasemad kirjalikud teated Varbola linnusest on meil aastast 1212, kui novgorodlased linnust piirasid ja kopsaka lunaraha maksmise peale lahkusid. Selle paigutab Kiudsoo oma hüpoteesi nii: “enne nn taani linnust asus samas paigas oluliselt nõrgemini kindlustatud kants, mis tules hävis”. Sellele räägib vastu mitu asjaolu. Esiteks, kui eeldada, et enne oli linnus ka pindalalt väiksem, siis seda ei paista kuskilt: Varbola ei ole mitmeosaline linnus ega ole olnud võimalik tuvastada linnuse seest varasemat valli või puittara. Teiseks - hetkel pole teada mingeid jälgi sellest, et praegu nähtavat kivivalli kohal olnuks enne puittara või pinnasest vall. See pole välistatud, aga see on puhas spekulatsioon. Kolmandaks - Novgorodi kroonika järgi hävitasid varbolaste vaenlased selsamal 1212. aasta sõjakäigul mitmeid osek’e ehk just selliseid nõrgemaid kindlustusi, nagu Kiudsoo arvab olevat olnud Varbola. Varbola oli aga gorod ehk poliitiliselt ja majanduslikult keskne linnus - aastaid enne taanlaste saabumist.
Ainus teadmine Varbola umbes 500 meetri pikkuse valli ehitusest ja kronoloogiast pärineb meil veidi enam kui kahe meetri laiusest läänepoolsest väravakäigust. Ülejäänud kahte väravakäiku pole kaevatud ning ühtegi läbilõiget vallist ei ole tehtud. Võib-olla ei maksa sellise väikese killu põhjalt kogu valli dateerida? Laiemale publikule selgituseks: On kaevatud ka Varbola linnuse õueala, kuid sealt leitud esemeid on enamasti raske dateerida täpsemalt kui 12.-13. sajand (aga siinse debati seisukohast oleks vaja täpsemalt teada!) ning õueala leide ei ole eriti võimalik linnuse valli ehitusjärkudega kokku viia.
Olles dateerinud kogu kivivalli kõige varem 1220. aastatesse, pakkus Kiudsoo välja, et selle rajamisse võisid panustada taanlased (meenutuseks: taanlaste vägi saabus Tallinna alla 1219). Sealjuures teatab Kiudsoo võidukalt: “Kui see oletus tõele vastab, laheneb lõpuks üks suuremaid Varbola maalinnaga seotud müsteeriume: kust võeti ressursid seesuguse võimsa linnuse rajamiseks peaaegu et eikuskile?” Ometi on raske näha, kuidas võiks taanlaste mängutoomine aidata Varbola mõistatust lahendada. Kiudsoo viitab taanlaste ressurssidele, aga jääb ebaselgeks, mis ressursid ja kuidas nende ellu rakendumist ette kujutada.
Kust tuleb eeldus, et taanlased olid võimelised suurt ehitustööd korraldama ja eestlased mitte? Meenub viis, kuidas pseudoajaloolased keelduvad uskumast, et Giza püramiidid on muistsete egiptlaste rajatud ja otsivad seletust maavälistest jõududest.
Kui on mõeldud, et 1219 Tallinnas maabunud taanlaste vägi oleks saadetud "ehitusvägedena" Varbola jaoks kive murdma ja müüre laduma, jääb ebaselgeks, mida taanlased sellest saanud oleks. Teame ju kindlalt, et nad pidid end kindlustama ka Tallinnas ning lisaks sõdima terve aasta revalastega. Taanlaste seisukohast oleks Varbola perifeerne asukoht olnud veelgi ebasoodsam kui kohalikele - kui Tallinnasse sai häda korral laevadega abiväge saata, siis 50 kilomeetrit sisemaal asunud Varbolat oleks olnud logistiliselt keeruline enda käes hoida.
Kui Kiudsoo pidas taanlaste ressursside all silmas, et nende poolt oli oskusteave ja juhtimine ning materiaalsed ressursid ja töökäed kohapealt, siis tekib kaks küsitavust. Esiteks - Varbola kaitseehitised on arhitektuurselt sarnased teistele kuivmüürtehnikas rajatud Põhja-Eesti rauaaegsetele linnustele (nt Pada) ning midagi taanipärast ei leidu ei arhitektuuris ega leiumaterjalis. Teiseks - kust tuleb eeldus, et taanlased olid võimelised suurt ehitustööd korraldama ja eestlased mitte? Meenub viis, kuidas pseudoajaloolased keelduvad uskumast, et Giza püramiidid on muistsete egiptlaste rajatud ja otsivad seletust maavälistest jõududest. Või kuidas veel 20. sajandi alguses oldi veendunud, et tarandkalmete rajajaiks olid gootid, sest soomeugri rahvad polevat ju võimelised ülemate rahvaste abita sellisele arengutasemele jõudma, et sirget kivimüüri laduda. Kui arvestada, et Varbola asus hõredalt asustatud alal, siis oleks nii selle ehitamine kui eriti ülalpidamine olnud taanlastele samasugune pähkel kui eestlastele. Õigupoolest taanlastele isegi suurem, arvestades ligipääsu puudumist merelt ning vajadust koordineerida asju kohalike võimustruktuuridega.
Niisiis võib tõdeda, et Varbola on ikkagi kohalike, mitte taanlastest tulnukate rajatud. Sealjuures tegid varbolased muidugi taanlastega koostööd - see on ka kirjalikest allikatest ilmne. Samuti pidi Varbola linnus tänases perimeetris olemas olema hiljemalt 1212. Küll aga ei tea me praegu täpselt ega kindlalt, millal linnus rajati ning milline oli linnus (nii ehituselt kui asustatuselt) enne 1220. aastaid, kui rajati linnuse läänepoolne väravakäik. Selle vähese kindla teadmise põhjalt ei saa ei tõestada ega ka ümber lükata võimalust, et vanimad Eestis löödud mündid (mida nüüd väitluse mõlema osapooled näivad dateerivat pigem 13. kui 12. sajandisse) kujutavad Varbolat.
*tulnuk <2: -a>, tulnukas <2: -ka, -kat> (juurde)tulnu. Kaugelt tulnukad. Tulnukas kosmosest = kosmose+tulnukas. Uus+tulnuk = uus+tulnukas. Tulnuk+taim inimtegevuse tagajärjel uuele alale sattunud taim (ÕS 2018)
