Tarkuse tarvilisusest. Ja kodumaast

Tarkuseallikate tuvastamine ja nendeni viiva tee lahti hoidmine pole ainult lüüriline kujund, vaid üks riigi konkurentsivõime alustest.

Praegu valitseb maailmas erakordne üksmeel – kõik on veendunud, et käimas on suur muutus. Viroloogid, astroloogid, kosmoloogid, politoloogid, tautoloogid, teoloogid jt on muidugi eriarvamustel, mis on muutuste sisu, kui kaua see võiks kesta ja mida tulevik toob. Erinevad pole pelgalt arvamused ja vaatenurgad, vaid ka lootused.

Kas Eestil on siiani läinud väga hästi või väga halvasti, selle küsimuse vastus sõltub küsija mõttetegevusest rohkem kui kunagi varem. Aga ka Eestis on üksmeel ses suhtes saavutatud, et mingi suur muutus peab tulema. Kas siis muu maailma sabas sörkides või tormates iga hinna eest alati eesliinile.

Täpselt sama on näha, kui kõnelda Maarjamaal elavatest inimestest. Muutuste aroom või siis lehk ninas, purjetatakse edasi kas hirmu, ükskõiksuse või lootuste laeval. Kahjuks paistab sageli, et mõeldakse ja käitutakse nagu ühes muinasjutus vägevast vähist ja ahnest naisest, see tähendab, et ei märgata piiri pidada, ei maiselt ega vaimselt.