Üks koeravorstivargus muudab kogu Eesti kriminaalmenetlust

Euroopa Liidu Kohus (ELK) otsustas koeravorsti varastanud Helyse Karu (57) juhtumi põhjal, et Eesti kasutab lubamatult kohtus tõenditena sideandmeid.

Viru maakohus mõistis Karu 2017 süüdi vanurite röövimises ja vargustes, karistades teda 5 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega. Osa kuritegude, sealhulgas koeravorsti varguse puhul olid tõendiks naise mobiiltelefoni asukohaandmed, mis kinnitasid tema viibimist kuriteokohas.

Karu advokaat Silver Reinsaar ei pidanud nii ulatuslikku sideandmete kasutamist oma kliendi vastu õigeks. Asja arutanud riigikohtul tekkis kahtlus, kas Eesti politsei ja prokuratuuri igapäevane töötava on ikka kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Seepärast pöördus riigikohus 2018 ise Luksemburgis asuva ELK poole selguse saamiseks.

Sel teisipäeval otsustas ELK, et sideandmeid tohib kasutada ainult võitluses raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmiseks.

Seejuures pole tähtsust, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud ega selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgal või liigil.

ELK taunis ka seda, et Eestis annab uurijatele loa sideandmete kasutamiseks prokuratuur. Seda peaks tegema sõltumatu asutus, mis ei ole seotud kõnealuse kriminaaluurimisega ja millel oleks kriminaalmenetluse poolte suhtes neutraalne positsioon.

Advokaat Reinsaar ütles Ekspressile, et ilmselt läheb kehtiv seadus nüüd Eestis muutmisele.